Aktiivse asutaja palk ja dividend: roll määrab maksud

Aktiivne osaühingu omanik võib saada nii töö eest tasu kui ka dividendi, kuid tehtud tööd ei saa muuta omanikutuluks lihtsalt väljamakse nimega. Maksu- ja Tolliameti osaniku tasude selgitus ütleb, et dividend ei tohi asendada töötasu ning töö eest makstav tasu peab vastama inimese ülesannetele ja ühingu majanduslikule olukorrale.

Valiku määrab see, mille eest raha makstakse. Ettevõtte juhtimise eest makstakse juhatuse liikme tasu, juhtimisest eraldi tehtud töö eest töötasu ning osaluse alusel jaotatavast kasumist dividendi. Sama inimene võib täita kõiki neid rolle, kui väljamaksete alused on tegelikud ja eristatavad.

Osanik, juhatuse liige ja töötaja

Osanik saab dividendi oma osaluse tõttu. See ei ole tasu töötatud tundide, kliendile osutatud teenuse ega ettevõtte juhtimise eest. Kui omanik ei tee ühingus tööd ega täida juhtimisülesandeid, ei tekita osaluse omamine iseenesest vajadust talle töötasu maksta.

Juhatuse liige juhib ja esindab osaühingut. Nende ülesannete eest makstav juhatuse liikme tasu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning inimese puhul, kellele see kohaldub, kogumispensioni maksega. Tasu suurus ei tulene üksnes ametinimetusest: arvesse lähevad ülesannete ulatus, vastutus ja ühingu majanduslik olukord.

Töötaja teeb juhtimisest eraldi tööd. Juhatuse liige võib samas ühingus töötada ka töölepingu alusel, kui selle lepingu ülesanded ei ole juhatuse kohustused. Maksu- ja Tolliameti TSD näide eristab töölepingu palka juhatuse liikme tasust: palgalt arvestatakse üldjuhul nii töötaja kui ka tööandja töötuskindlustusmakse, juhatuse liikme tasult neid ei arvestata. Mõlemad tasud kajastatakse TSD lisal 1 eraldi väljamakseliikidena.

Millal nõuab aktiivne tegevus tasu?

Alustada tasub tegelikust tegevusest. Kas asutaja juhib ja esindab ühingut? Kas ta osutab ise klientidele teenust, valmistab müüdavat toodet või teeb muud ettevõtte tulu loovat tööd? Kui raha maksmise põhjus on selline panus, tuleb hinnata töö või juhtimise eest makstavat tasu eraldi õigusest saada dividendi.

Juhtimise ja esindamise eest makstav summa kuulub juhatuse liikme tasu hulka.
Juhtimisest eraldi tehtud töö eest makstav summa kuulub sellele suhtele vastava töötasu või muu töö eest makstava tasu hulka.
Osaluse alusel jaotatav kasum võib jõuda omanikuni dividendina, kui kasumi jaotamise eeldused on täidetud.

See eristus ei tähenda, et igale asutajale tuleb määrata sama kuupalk või alati tegevusala keskmine palk. Mõistlik tasu sõltub muu hulgas töö mahust, ülesannetest, tegevusalast ja ettevõtte võimalustest. Kui osanik teeb suure osa tulu loovast tööst, saab selle eest väga väikest tasu ja võtab ülejäänu dividendina, tekib risk, et dividend käsitatakse maksustamisel töö eest makstud tasuna.

Ka väljamakse sagedus üksi ei otsusta selle liiki. Ühekordne dividend võib asendada pikema aja jooksul maksmata jäänud töötasu, samal ajal kui korduv dividend võib olla õiguspärane kasumijaotus. Määrav on, kas aktiivne panus on tasustatud põhjendatult ja kas kasumit jaotatakse osanikule tema osaluse alusel.

Sama summa kätte: ettevõtte rahaline kulu

Võrdluse tinglikus näites saab Eesti residendist, vanaduspensionieani mitte jõudnud omanik iga eraldi variandi puhul kätte 1000 eurot. Ta ei tasu II samba makset ja kasutab tasult kirjaliku avalduse alusel kogu kuu maksuvaba tulu. Maksu- ja Tolliameti 2026. aasta maksumäärade järgi on tulumaks 22%, sotsiaalmaks 33%, töötaja töötuskindlustusmakse 1,6%, tööandja makse 0,8% ja üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus; jaotatud kasumi tulumaks on 22/78. Regulaarsete dividendide varasem 14/86 soodusmäär kaotati 2025. aastast.

Töötasu: 1102,26 euro suurusest brutopalgast peetakse kinni 17,64 eurot töötuskindlustusmakset ja 84,62 eurot tulumaksu. Töötajale jääb 1000 eurot. Ettevõte tasub lisaks 363,75 eurot sotsiaalmaksu ja 8,82 eurot tööandja töötuskindlustusmakset; rahaline kogukulu on 1474,83 eurot.
Juhatuse liikme tasu: 1084,62 euro suurusest brutotasust peetakse kinni 84,62 eurot tulumaksu. Kätte jääb 1000 eurot. Ettevõte tasub 357,92 eurot sotsiaalmaksu ning rahaline kogukulu on 1442,54 eurot.
Dividend: 1000 euro väljamaksmisel osanikule tasub ettevõte jaotatud kasumilt 282,05 eurot tulumaksu. Ettevõttest väljub kokku 1282,05 eurot.

Read näitavad sama kättesaadava summa rahalist väljavoolu kolme eraldi olukorra puhul; dividendireal jaotatakse kasumit, palga- ja tasuridadel makstakse töö või juhtimise eest. Dividendiga seotud väiksem väljavool ei anna alust nimetada töö eest makstavat raha dividendiks. Kui inimene saab samal kuul nii palka kui ka juhatuse liikme tasu, ei saa kuist maksuvaba tulu mõlemale täies ulatuses eraldi rakendada.

Arvutus muutub, kui inimene tasub kogumispensioni makset, kasutab maksuvaba tulu teisiti või tema maksuolukord erineb näite eeldustest. Välisriigis elava omaniku puhul tuleb eraldi arvestada residentsuse ja võimalike välisriigi maksukohustustega. Seetõttu kirjeldavad summad kindlat Eesti residendi näidet, mitte kõigi asutajate ühesugust netotulu.

Millal võib kasumit dividendina jaotada?

Pangakontol olevast rahast üksi ei piisa. E-residentsuse väljamaksete juhend seob dividendide jaotamise kinnitatud majandusaasta aruande, jaotamata kasumi ning osanike kasumi jaotamise otsusega. Väljamakse ei tohi ületada jaotatavat kasumit ega rikkuda ühingu netovara piiranguid; varasem katmata kahjum vähendab jaotamise võimalust.

Dividend kuulub osanikule tema osaluse alusel, kui põhikiri ei näe ette teistsugust jaotust. Kasumi olemasolu ei kohusta seda kohe välja maksma: osanikud võivad jätta raha ettevõttesse. Aktiivse asutaja puhul jäävad seega lahku kaks otsust — tema panusele vastav tasu ning see osa kasumist, mille omanikud otsustavad jaotada.

Mida TSD-l eraldi kajastada?

Maksu- ja Tolliameti dividendide maksustamise juhend näeb ette, et tavamääraga maksustatav dividend kajastatakse TSD lisal 7 ja saaja vormil INF 1. Dividend deklareeritakse ning sellelt tasutakse tulumaks väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksukohustuse aluseks on väljamakse, mitte üksnes otsus kasumit jaotada.

Residendist inimese töötasu või juhatuse liikme tasu puhul kajasta väljamaksed TSD lisal 1 õige liigina ning kontrolli kinnipeetavat tulumaksu, sotsiaalmaksu ja inimesele kohalduvaid makseid.
Dividendi puhul peavad väljamakse taga olema kinnitatud aruanne ja kasumi jaotamise otsus; väljamakse ning saaja andmed kuuluvad TSD lisale 7 ja vormile INF 1.
Kui üks inimene saab nii tasu kui ka dividendi, kajasta need kummagi väljamakse tegeliku aluse järgi eraldi. Sama saaja või väljamaksekuu ei ühenda nende maksukäsitlust.

Loe ka: