Startup Visa või e-residentsus: kumb lubab Eestisse kolida?

ELi-väline asutaja saab e-residentsuse abil Eesti ettevõtet välismaalt juhtida. E-residentsuse ametlik selgitus ütleb, et digitaalne ID võimaldab ettevõtet veebis asutada ja hallata, kuid ei anna õigust Eestisse siseneda ega siin elada.

Kui asutaja tahab Eestisse kolida, võib talle sobida startup-viisa. Startup Estonia juhis välismaisele asutajale seob selle võimaluse uuendusliku, tehnoloogiapõhise ja skaleeritava äriga, mille startup-komitee heaks kiidab. Heakskiit lubab viisat taotleda; Eestis viibimise aluse annab välja antud viisa või elamisluba.

Digitaalne ligipääs ja viibimisõigus on eri asjad

E-residendi kaart on vahend Eesti e-teenuste kasutamiseks. Asutaja saab sellega teha ettevõtte toiminguid ja anda digiallkirju ka siis, kui tema kodu ning igapäevane töö jäävad teise riiki. Kaart ei ole reisidokument ega füüsiline isikut tõendav dokument. E-residendi staatus ei asenda viisat, kui tema kodakondsuse tõttu on Eestisse tulekuks viisat vaja.

Startup-viisa puudutab seevastu inimese Eestis viibimist iduettevõtte loomiseks või arendamiseks. Ettevõtte registrikanne ja asutaja õigus Eestis viibida tuleb lahus hoida: Eesti äriühingu omanikuks saamine ei anna automaatselt rändeõigust ning viisa ei asuta äriühingut. See vahe loeb eriti siis, kui ettevõte on juba välismaalt käima pandud, kuid asutaja soovib hiljem tegevuse Eestisse tuua.

Milline asutaja saab startup-viisat taotleda?

Otsustav on ettevõtte ärimudel, mitte üksnes see, et müük või töö käib internetis. Startup-komitee hindab, kas lahendus on uuenduslik, korratav ja võimeline kasvama rahvusvaheliselt. Näiteks tavapärane kohalik teenus või ühe inimese nõustamisäri ei vasta nende tunnuste tõttu automaatselt iduettevõtte nõuetele. Asutajal tuleb kirjeldada nii lahendust kui ka selle kasvuvõimalust, mitte piirduda ettevõtte registreerimise plaaniga.

Menetlus algab ettevõtte esitamisest startup-komiteele. Positiivse hinnangu korral saab asutaja kinnituse ja taotluskoodi, millega liikuda viisa või sobiva elamisloa taotlemise juurde. Komitee hindab äri vastavust iduettevõtte tingimustele; viisaotsuse tegemisel vaadatakse eraldi ka taotleja dokumente, elatusvahendeid ja kindlustust. Seega tuleb kavandada nii ettevõtte hindamine kui ka isiklik rändemenetlus.

Kuidas asutada ettevõte välismaalt?

Kaugasutajale annab e-residentsus võimaluse registreerida Eesti osaühing veebis, ilma et ta peaks ettevõtte asutamiseks Eestisse reisima. Ettevõtte veebis asutamise juhend näeb ette ärinime, tegevusala ja aadressi valiku ning avalduse digitaalse allkirjastamise. Kui juhatuse liikme ametlik aadress jääb välismaale, tuleb määrata Eestis tegevusloaga kontaktisik; alternatiiv on kasutada ettevõtte Eesti aadressi.

Veebis asutamine eeldab, et vajalikud asutajad ja juhatuse liikmed saavad avalduse sobiva digitaalse identiteediga allkirjastada. Kui see tingimus ei ole täidetud, võib vaja minna notarit. Kontaktisik võtab ettevõttele teateid vastu, kuid ei saa pelgalt selle rolli tõttu õigust ettevõtet juhtida. Pärast registrikannet jäävad asutajale tavapärased raamatupidamise, aruandluse ja vajaduse korral tegevusloa kohustused; e-residentsus ise ei taga ka pangakonto avamist.

Kui kauaks saab tulla ja mis saab perest?

Startup Estonia vastuste järgi võib pikaajalise startup-viisa anda kuni 365 päevaks ja pikendada kuni 183 päevaks. Viisa on ajutise viibimise alus. Kui asutaja soovib pärast ettevõtte Eestis registreerimist kauemaks jääda, võib ta taotleda ettevõtluseks ajutist elamisluba. Eesti ettevõte ei pea olema asutatud enne startup-viisa taotlust, kuid selle elamisloa jaoks on registreeritud ettevõte vajalik.

Asutajaga võivad Eestisse tulla ka abikaasa ja alaealised lapsed, kui neile antakse oma viisa. Sama võimalus võib hõlmata täisealist last, kes terviseseisundi või puude tõttu ei tule iseseisvalt toime. Asutaja viisa ei laiene pereliikmetele automaatselt. Kui abikaasa soovib viisaga Eestis töötada, peab tööandja tema lühiajalise töötamise enne töö algust registreerima; abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloaga saab töötada ilma selle lisaregistreeringuta.

Valik kolmes olukorras

Asutaja jääb välismaale. E-residentsus aitab Eesti ettevõtte asutada ja selle digitoiminguid kaugelt korraldada. See ei anna Eesti elamis- ega töötamisõigust. Mõistlik on läbi mõelda, kes allkirjastavad asutamisavalduse, millist aadressi ettevõte kasutab ja millisest riigist seda tegelikult juhitakse. Startup-komitee heakskiitu pelgalt kaugjuhtimiseks vaja ei ole.
Asutaja kolib Eestisse. Kui eesmärk on siin iduettevõtet ehitada, tuleb esmalt hinnata ärimudeli sobivust startup-viisa tingimustega ning esitada see komiteele. Positiivsele hinnangule järgneb isiklik viisa- või elamisloa taotlus. E-residentsus võib samal ajal hõlbustada ettevõtte digitoiminguid, kuid kolimiseks vajalik õigus peab tulema rändemenetlusest.
Asutaja tuleb perega. Ettevõtte ja asutaja taotluse kõrval tuleb kavandada iga kaasatulija viibimisalus. Kui abikaasa plaanib Eestis töötada, mõjutab tema õigusi see, kas tal on viisa või abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba. Pikemat viibimist plaanides tuleb arvestada ka ettevõtte registreerimise ja asutaja võimaliku elamisloa taotlemisega.

Kus tekib maksukohustus?

E-residendi staatus ei tee inimest Eesti maksuresidendiks. Eestis asutatud äriühingu maksupositsioon on omaniku isiklikust maksuresidentsusest eraldi. Maksu- ja Tolliameti selgituse kohaselt võib välismaalt juhitud või seal tegutseval Eesti äriühingul tekkida maksukohustus ka selles riigis. Eesti registrikanne üksi ei tähenda, et kogu ettevõtte tegevus maksustatakse ainult Eestis.

Kaugasutaja puhul on tähtis, kus ettevõtet juhitakse, kus tööd tehakse ja millises riigis tulu tekib. Eestisse kolides tuleb eraldi hinnata ka asutaja enda maksuresidentsust; viisa liik või e-residendi kaart ei lahenda seda küsimust automaatselt. Kui ettevõte tegutseb mitmes riigis, sõltuvad kohustused tegelikust tegevusest ja nende riikide reeglitest. See puudutab ka asutajat, kes loob osaühingu veebis kaua enne füüsilist kolimist.

Millal võib mõlemat vaja minna?

Mõlemad võivad olla kasulikud asutajale, kes loob Eesti ettevõtte välismaalt ja otsustab hiljem iduettevõtet Eestis arendada. E-residentsus aitab esimeses etapis digitaalse asutamise ja juhtimisega; kolimise hetkel tuleb eraldi taotleda nõuetele vastav viisa või elamisluba. Kui asutaja teab juba alguses, et tahab Eestisse tulla, on määrav esmalt ettevõtte sobivus startup-viisa tingimustega. Kui ta jääb välismaale, saab ettevõtet juhtida kaugelt ilma startup-viisat taotlemata.

Loe ka: