OÜ asutamine veebis: 265 eurot pole kogu esimese aasta kulu

OÜ saab veebis asutada e-äriregistris, tasudes 265-eurose riigilõivu. See on asutamise riiklik tasu, mitte kogu esimese aasta eelarve: sõltuvalt aadressist ja valitud teenustest võivad lisanduda kontaktisiku, panganduse ning raamatupidamise kulud.

Veebis asutamiseks tuleb valida tegevusala ja ärinimi, sisestada ettevõtte ning osaliste andmed, teha osakapitali sissemakse, koguda nõutavad digiallkirjad ja tasuda riigilõiv. Avalduse esitamise võimalus sõltub sellest, kas kõik vajalikud isikud saavad seda digitaalselt allkirjastada. Enne vormi täitmist tasub otsustada ka ettevõtte aadress: just see valik võib tuua kaasa püsiva teenustasu.

Millal on vaja Eesti aadressi või kontaktisikut?

Otsus sõltub ettevõtte registriaadressist ja juhatuse asukohast, mitte üksnes sellest, kas asutaja on Eesti elanik või e-resident. Kui juhatus tegutseb Eestis ja OÜ saab kasutada sobivat Eesti aadressi, ei teki pelgalt veebis asutamisest vajadust tasulise kontaktisiku järele. Aadress peab siiski toimima, sest ettevõttele saadetakse sinna ametlikke teateid.

• Juhatus tegutseb Eestis. Märgi ettevõtte kasutatav Eesti aadress ning kontrolli, et sinna saabuvad teated jõuaksid ettevõtteni. Oma sobiva aadressi kasutamisel ei ole aadressiteenuse arve vältimatu.
• Juhatus tegutseb välismaal ja OÜ registriaadress on välisriigis. Avaldusse tuleb lisada Eestis asuv nõuetele vastav kontaktisik. Tema ülesanne on ametlikke teateid vastu võtta ja edasi saata; kontaktisikuks määramine ei anna talle õigust ettevõtet juhtida.
• Juhatus tegutseb välismaal, kuid OÜ kasutab Eesti teenuseaadressi. Vaata lepingust, kas hind katab aadressi kasutamise, teadete edastamise ja vajaduse korral kontaktisiku teenuse. Teenuste nimetused ning pakettide sisu võivad erineda.

Kontaktisiku või aadressiteenuse valimisel on tähtis ka lepingu kestus. Kui ettevõtte registrisse kantud kontaktandmed muutuvad või teenus lõpeb, tuleb korraldada teadete vastuvõtt edasi ning ajakohastada registriandmeid. Välisriigi aadressi puhul küsi kontaktisikult enne avalduse allkirjastamist ka tema nõusoleku vormistamise viis.

Kuidas avaldus e-äriregistris esitada?

Portaali tuleb siseneda eraisikuna Eesti ID-kaardi, e-residendi digi-ID kaardi, Smart-ID või mobiil-IDga ning valida osaühingu asutamine. Kavandatud põhitegevusele tuleb valida EMTAK tegevusala ja kontrollida ärinime eristatavust; sarnaseid nimesid ning kaubamärke näitab portaal nime sisestamisel. Mõne tegevusala puhul tuleb enne tegutsema asumist arvestada ka loa või majandustegevusteatega.

1. Sisesta tegevusala, ärinimi, majandusaasta periood, aadress ja kinnitatav e-posti aadress. Välisriigi aadressi valimisel lisa avaldusse ka kontaktisik ning tema volituse tähtaeg.
2. Lisa asutajad ja juhatuse liikmed, nende osad, osakapitali suurus ning sissemaksed. Täida põhikirja kohustuslikud väljad ja märgi tegelikud kasusaajad. Tavalisel asutamisel ei ole dokumentide vaates üldjuhul vaja eraldi faile üles laadida; kontaktisiku digitaalselt allkirjastatud nõusolek võib olla erand.
3. Vaata kandeavaldus enne allkirjastamist üle. Allkirja peavad andma kõik portaalis nõutud isikud; kontaktisiku puhul võib piisata varem lisatud digitaalselt allkirjastatud nõusolekust. Avalduse muutmine pärast allkirjastamist tühistab senised allkirjad ja nõuab uut allkirjastamisringi.
4. Kinnita osakapitali sissemakse ning tasu riigilõiv pangalingi, krediitkaardi või portaalivälise maksega. Oota makse laekumist. Portaalis on vaikimisi valitud avalduse automaatne esitamine pärast lõivu laekumist; selle valiku eemaldamisel tuleb vajutada eraldi „Esita avaldus”.

Kui mõni nõutav osaline ei saa kasutada portaalis lubatud digiallkirja, tuleb elektroonilise asutamise asemel kaaluda notariaalset teed. Esitatud avalduse lehel näeb registripidaja menetlustähtaega. Kui registripidaja nõuab puuduste kõrvaldamist, saab avaldust portaalis täiendada.

Millest koosneb esimese aasta eelarve?

E-residentsuse programmi asutamiskulude ülevaade annab kontaktisiku teenuse hinnanguks 200–400 eurot aastas ja ärikonto avamise hinnanguks 0–200 eurot. Need on eelarve lähteväärtused, mitte ühegi konkreetse pakkuja siduv hinnakiri. Aadressiteenuse ja kontaktisiku eest ei tohiks automaatselt arvestada kaht eraldi tasu: esmalt tuleb vaadata, mida valitud leping sisaldab.

• Riigilõiv: ühekordne asutamismakse. See tuleb tasuda avalduse menetlusse saatmiseks.
• Aadress või kontaktisik: võimalik aastane teenustasu. Oma sobiva Eesti aadressi kasutamisel ei pruugi seda rida tekkida; välisriigi registriaadressi korral tuleb arvestada kontaktisikuga.
• Pangandus: võimalik konto avamise tasu ning sellele lisanduvad pakkuja hinnakirja järgi konto- ja tehingutasud. Avamishinnang ei kirjelda automaatselt kogu aasta pangakulu.
• Raamatupidamine: kulu sõltub tehingute mahust ja sellest, kas arvestust peab asutaja ise või teenusepakkuja. OÜ peab korraldama tehingute arvestuse ja esitama majandusaasta aruande ka siis, kui tegevus on tagasihoidlik.
• Osakapital: asutaja rahavajadus ettevõtte käivitamisel. Sissemakstud raha kuulub OÜ-le ja seda saab kasutada ettevõtluskuludeks; see ei ole riigilõiv ega teenusepakkujale makstav tasu.

Näitlikult annavad riigilõiv, üks 200–400-eurone aastateenus ja 0–200-eurone konto avamine kokku 465–865 eurot. See arvutus sobib ainult juhul, kui just sellised tasulised teenused on vajalikud. Selles ei ole e-residentsuse taotlemist, konto hilisemaid tasusid, raamatupidamist ega osakapitali sissemakset. Eesti aadressi ja olemasoleva sobiva panganduslahendusega asutajal kujuneb rahavajadus teisiti.

Mida tähendab väike osakapital?

Justiits- ja Digiministeeriumi osaühingu selgituse järgi võib osakapital alata 0,01 eurost osaniku kohta, kuid alla 2500-eurose kapitaliga kaasneb kindlatel tingimustel osaniku vastutusrisk. Osade eest tuleb täielikult tasuda enne OÜ registrisse kandmise avalduse esitamist. Väiksema summa valimine vähendab seega esialgset sissemakset, kuid ei kõrvalda kõiki võimalikke rahalisi tagajärgi.

Risk puudutab olukorda, kus pankrotiavalduse menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata ja ajutine haldur ei saa oma tasu ega kulutusi katta OÜ muu vara arvelt. Siis võib haldur taotleda osanikult hüvitist osakapitali ja 2500 euro vahe ulatuses. Näiteks ühe osanikuga ning ühe sendi suuruse osakapitaliga OÜ puhul on see vahe 2499,99 eurot. Tegemist on võimaliku nõude ülempiiri arvutusega, mitte asutamisel tasutava lisamakse või automaatse vastutusega kõigi ettevõtte võlgade eest.

Suurem sissemakse tähendab alguses rohkem ettevõttesse antavat raha. Raha jääb pärast sissemakset OÜ käsutusse tema tegevuseks, mitte asutaja vabalt tagasivõetavaks tagatiseks. Seepärast on kapitali valikul mõistlik arvestada ka ettevõtte tegelikku käivitamisvajadust, mitte piirduda vormis lubatud miinimumiga.

Kontroll enne allkirja ja pärast registrikannet

Enne allkirjastamist tuleb ühes kohas üle vaadata nii registriandmed kui ka rahalised kohustused. Pärast registrikannet muutub oluliseks nende andmete ja teenuste toimivus ettevõtte igapäevases tegevuses.

Enne allkirjastamist

• Võrdle ärinime registris kuvatud sarnaste nimedega ning veendu, et tegevusala vastab kavandatud põhitegevusele.
• Kontrolli asutajate, juhatuse liikmete ja tegelike kasusaajate andmeid, osade suurusi ning sissemaksete kokkulepet.
• Otsusta registriaadressi põhjal, kas vajad Eesti aadressiteenust või kontaktisikut; vaata üle teenuse aastahind, sisu ja kestus.
• Veendu, et nõutud allkirjastajatel on sobiv digitaalne isikutuvastus ja kontaktisiku nõusolek on vajaduse korral olemas.

Pärast registrikannet

• Kontrolli registrisse kantud aadressi ja isikute andmeid ning taga ametlike teadete kättesaamine.
• Vali OÜ tehinguteks sobiv panganduslahendus ja võrdle avamistasu kõrval ka jooksvaid tasusid.
• Hoia osakapitali sissemakse ning ettevõtte tehingute arvestus korras; erista OÜ raha asutaja isiklikest kuludest.
• Korralda raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine ning jälgi kontaktisiku teenuse kehtivust, kui see on ettevõttele vajalik.

Loe ka:

• PopJoy avas veebikoomiksite platvormi — teenida saab esimesest loost
• Käibemaksukohustus enne 40 000 eurot: mahaarvamisel on aruandluse hind
• Facebook kaotas 43,9 miljoni rikkumisega kohtuasja — trahv pole veel teada