OÜ aastaaruanne: nullkäive ei vabasta e-äriregistrile esitamisest

Ka nullkäibega või tegevuseta OÜ peab esitama majandusaasta aruande e-äriregistrile. RIKi aruande esitamise juhendi järgi kehtib kohustus ka siis, kui majandustegevust ei toimunud; aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kalendriaasta puhul üldjuhul 30. juuniks.

Vormi valik sõltub ühingu näitajatest, mitte ainult müügitulust. E-äriregistris tuleb määrata aruandeperiood ja ettevõtja kategooria, täita sobivad vormid, aruanne allkirjastada ning lõpuks registrile esitada. Pooleli jäetud aruanne kohustust ei täida.

Määra tähtaeg oma majandusaasta järgi

Kontrolli ühingu majandusaasta algust ja lõppu registriandmetest. Kui majandusaasta ei kattu kalendriaastaga, arvesta esitamise tähtaeg selle tegelikust lõpukuupäevast. Portaali sisestatav aruandeperiood peab vastama perioodile, mille kohta raamatupidamisandmed on koostatud.

Sama põhimõte kehtib esimest aruannet koostades. Isegi kui ühing pole veel müüki alustanud, tuleb näidata tema finantsseisund aruandekuupäeval. Tähtaja möödalaskmisel võib registripidaja määrata trahvi; pikema esitamata jätmise korral võib järgneda järelevalvemenetlus, mis võib lõppeda ühingu registrist kustutamise või sundlõpetamisega.

Vali kategooria tulu, varade ja töötajate järgi

Mikroettevõtja vormi kasutamiseks peab vähemalt kaks suurusnäitajat jääma lubatud piiridesse. Alates 1. jaanuarist 2024 alanud aruandeperioodide puhul on RIKi kategooriajuhendis piirideks aruandeaasta tulu kuni 900 000 eurot, varad kokku kuni 450 000 eurot ja keskmine töötajate arv kuni 10 inimest.

Otsus ei käi seega ühe näitaja järgi. Nullkäibega ühingul võib olla vara ning töötajateta ühingul võib olla tulu. Kui mikroettevõtja tingimused ei täitu, tuleb valida vähemalt näitajatele vastav järgmine kategooria. Ühing võib soovi korral valida ka kõrgema kategooria vormid ja avaldada põhjalikuma aruande. Varasema alguskuupäevaga aruande puhul tuleb arvestada sellele perioodile kehtinud kategooriapiire.

Eesti finantsaruandluse standardi alusel koostatud mikroettevõtja lühendatud aruandes on bilanss, kasumiaruanne ja vajalikud lisad. Mikroettevõtja peab täitma detailse bilansi; tegevusaruanne on nõutav juhul, kui ühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele. Lühendatud vorm vähendab esitatava teabe mahtu, kuid ei kaota kohustust kajastada tegelikke varasid, kohustisi ja perioodi tulemust.

Tegevuseta OÜ puhul erista nullkäivet nullandmetest

Nullkäive tähendab, et müügitulu ei olnud. See ei ütle üksi, kas ettevõttel oli kulusid, pangakontol raha või varasemast ajast kohustisi. Näiteks võivad pangatasud muuta perioodi tulemust ka müügita aastal. Bilansi ja kasumiaruande lahtritesse tuleb kanda raamatupidamisest tulenevad näitajad, mitte täita kõiki ridu automaatselt nulliga.

Kui tehinguid tõesti ei olnud, tuleb ikkagi kontrollida aruandeaasta alguse saldosid ja aruandekuupäeva seisu. Vara, kohustis või omakapital ei kao aruandest tegevuse peatumise tõttu. Eelmise perioodi võrdlusandmed tuleb üle vaadata ka siis, kui portaal pakub nende ülekandmist. Sobiva mikroettevõtja vormi saab valida pärast nende andmete kontrolli.

Vii aruanne e-äriregistris lõpuni

Portaalis saab aruande täita etteantud XBRL-vormidel; kui raamatupidamistarkvara võimaldab, saab andmeid tuua sisse ka XBRL-failist. Faili olemasolu ei ole vormide käsitsi täitmise eeldus. Mõlemal juhul vastutab ühing selle eest, et esitatud näitajad vastaksid raamatupidamisele.

1. Sisene e-äriregistrisse ja ava aruannete esitamise vaade. Juhatuse liige saab tegutseda ise või anda raamatupidajale sisestamisõiguse; esitamise jaoks peab volitatud isikul olema ka vastav õigus.
2. Loo uus aruanne, vali õige OÜ ning sisesta aruandeperioodi algus ja lõpp. Määra aruande liik, kasutatav finantsaruandluse standard ja ühingu näitajatele vastav kategooria.
3. Täida valitud põhiaruanded ja vajalikud lisad. Võrdle bilanssi ning kasumiaruannet raamatupidamisregistritega ja kontrolli üle eeltäidetud või imporditud andmed.
4. Vaata koondvaates läbi portaali kontrolliteated ning loo aruandefail eelvaatuseks. Kui avastad vea, paranda see enne allkirjastamise etappi.
5. Suuna aruanne allkirjastamisele. Digiallkirja annab esindusõiguslik juhatuse liige; kui ühing vajab audiitorkontrolli, tuleb läbida ka selleks ette nähtud etapp.
6. Täida äriühingule vajalik kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek. Vaata esitamise eelvaade üle ja saada aruanne registrile. Kontrolli seejärel esitamise kinnitust.

Kui ühingut valikus ei kuvata, kontrolli juhatuse liikme registriandmeid ja sisestajale antud õigusi. Allkirjastamine ning registrile saatmine on eraldi toimingud: allkirjastatud aruanne võib endiselt oodata esitamise etapis. Registrile saatmise järel saadetakse kinnitus ühingu registris märgitud e-posti aadressile.

Hoia maksudeklaratsioonid ja alusdokumendid eraldi

Majandusaasta aruanne esitatakse e-äriregistrile, maksudeklaratsioonid aga e-MTAsse vastavalt ühingul tekkinud deklareerimiskohustustele. Aastaaruanne ei asenda näiteks käibemaksu või töötasuga seotud deklaratsiooni; ka esitatud maksudeklaratsioon ei asenda aastaaruannet. Nullkäibe korral sõltub maksudeklaratsioonide vajadus ühingu konkreetsest maksustaatusest ja tehingutest.

E-residentsuse raamatupidamisjuhendi järgi tuleb raamatupidamise algdokumente ja aruandeid üldjuhul säilitada seitse aastat pärast vastava majandusaasta lõppu; pikaajalise õiguse või kohustisega seotud dokumentidel arvestatakse tähtaega nende kehtivuse lõpust.

• Säilita tehingute algdokumendid, näiteks ostu- ja müügiarved ning kuludokumendid.
• Hoia alles raamatupidamisregistrid ja aruanded, mille põhjal aastaaruande näitajad koostati.
• Säilita tehingute selgitamiseks vajalikud lepingud ja muud äridokumendid.

Kui ühingul olid pangatasud, laen või muud tehingud, peavad neid selgitavad andmed olema alles ka siis, kui müügitulu puudus. Nii saab aruandes esitatud saldosid hiljem algsete kannetega seostada.