Käibemaksukohustus enne 40 000 eurot: mahaarvamisel on aruandluse hind

Eesti ettevõte võib end käibemaksukohustuslaseks registreerida enne, kui tema Eesti piirmäära arvestusse kuuluv käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Varasem registreerumine tasub ära siis, kui lubatud sisendkäibemaksu mahaarvamine ja võimalus lisada maks müügihinnale kaaluvad üles müügilt tasutava maksu ning igakuise arvestustöö.

Eraisikule kindla lõpphinnaga müües on väikeste sisendkulude korral enamasti soodsam oodata. Kui ostjad on käibemaksu maha arvavad ettevõtted või ees seisavad suured maksustatava tegevusega seotud ostud, võib varasem registreerumine olla kasulik. Vabatahtliku registreerimise kord lubab avalduse esitada ka enne esimese maksustatava käibe tekkimist, kuid Eestis ettevõtlusega tegelemist või selle alustamist tuleb tõendada.

Neli olukorda, neli erinevat otsust

Kliendiliik määrab, kas käibemaksu saab senisele hinnale lisada või tuleb see senisest laekumisest eraldada. E-residentsuse käibemaksu selgitus nimetab vabatahtliku registreerimise põhiküsimusteks ostudelt tasutud maksu ja kliendiliigi ning märgib Eestis osutatava tavateenuse standardmääraks 24%.

• Eesti müük eraisikule. Kui klient maksab muutumatut lõpphinda, vähendab sellest eraldatav käibemaks müüjale jäävat summat. Varasem registreerumine on rahaliselt mõistlik, kui mahaarvatav ostude käibemaks selle mõju koos lisanduva halduskuluga korvab või kui lõpphinda saab tõsta. Jäiga hinna ja väheste käibemaksuga ostude korral soosib võrdlus ootamist.
• Eesti müük ettevõttele. Kui lepingus on kokku lepitud maksuta hind ja ostja saab käibemaksu oma tegevuses täielikult maha arvata, saab müüja lisada arvele maksu ilma ostja lõplikku kulu suurendamata. Müüja võib samal ajal oma lubatud sisendkäibemaksu maha arvata. Kui leping määrab hoopis lõpliku arvesumma või ostja mahaarvamisõigus on piiratud, võib hinnamõju sarnaneda eraisikule müügiga.
• Piiriülene teenus ettevõttele. Üldreegli järgi võib teenuse käibe tekkimise koht olla välisriigi ettevõttest ostja riik. Sellist tehingut ei liideta pelgalt arve väljastamise tõttu Eesti registreerimispiiri arvestusse. Eesti käibemaksukohustuslasena tegutsedes tuleb arvestada tehingu pöördmaksustamise reeglite ja vajaduse korral ühendusesisese käibe aruandega; vabatahtlikuks registreerumiseks peab ettevõtlusel olema piisav seos Eestiga.
• Suured algkulud. Maksustatava müügi tarbeks ostetud kaupade või seadmete käibemaks võib anda põhjuse registreeruda juba enne müügi kasvu. Otsust ei saa teha kogu ostusumma järgi: määrav on arvetel näidatud käibemaks ja see, millises ulatuses ostu kasutatakse mahaarvamisõigusega tegevuses.

Sama müük võib anda vastupidise tulemuse

Järgnev on tinglik arvutus. Ettevõte müüb teenust eraisikule lõpphinnaga 1240 eurot ning ostab selle osutamiseks kaupu 250 euro eest, millele lisandub 60 eurot käibemaksu. Registreerimata müüjale jääb pärast ostu 930 eurot. Registreeritud müüja eraldab samast lõpphinnast 240 eurot käibemaksu ja arvab ostu 60 eurot maha: pärast 250 euro suurust maksuta ostukulu jääb talle 750 eurot. Muude kulude eel on vahe 180 eurot registreerimata müüja kasuks.

Kui sama teenuse maksuta kokkuleppehind ettevõttest ostjale on 1000 eurot, esitab registreeritud müüja 1240 euro suuruse arve. Samade ostude juures jääb talle enne muid kulusid 750 eurot; registreerimata müüjale jääks 1000 euro laekumisest pärast 310 euro suurust ostu 690 eurot. Siin annab sisendkäibemaksu mahaarvamine 60 euro suuruse eelise enne raamatupidamise lisakulu. Võrdlus eeldab, et ostja nõustub käibemaksu lisamisega kokkulepitud hinnale.

Milline ostukäibemaks on tegelikult mahaarvatav?

Sisendkäibemaksu mahaarvamise reegli järgi saab maksukohustuslane maha arvata maksustatava tegevuse tarbeks kasutatavate kaupade ja teenuste käibemaksu; maksuvaba käibe tarbeks tehtud ostudel seda õigust üldjuhul ei ole. Kui sama ost teenib mitut tegevust või ka eratarbimist, tuleb mahaarvatavat osa piirata tegeliku kasutuse järgi.

Ostu tegemine enne registreerimist ei välista mahaarvamist, kuid ajastus ja ostu liik loevad. Edasimüügiks ostetud laokauba või tootmismaterjali käibemaksu saab tingimuste täitmisel maha arvata siis, kui vastav kaup maksustatava käibena müüakse; enne registreerimist juba müüdud kauba käibemaksu nii tagasi ei saa. Varem ostetud põhivara puhul sõltub hilisem mahaarvamine selle kasutamisest maksustatava käibe tarbeks korrigeerimisperioodil. Seetõttu vajab suur alginvesteering eraldi arvestust, mitte oletust, et kogu ostukäibemaks laekub kohe tagasi.

Igakuine kohustus kuulub samasse arvutusse

Tavapärane maksustamisperiood on kalendrikuu ning KMD koos lisaga tuleb esitada järgmise kuu 20. kuupäevaks. Ühendusesisese käibe korral võib lisanduda VD aruanne. Väikese või hooajalise käibega ettevõte saab taotleda pikemat maksustamisperioodi, kuid selle kehtestamine sõltub maksuhalduri otsusest.

Võrdlusesse läheb senise ja käibemaksukohustuslase raamatupidamistasu vahe, samuti aeg, mis kulub arvete õigeks liigitamiseks ja välistehingute käsitlemiseks. Kui raamatupidaja tinglik hinnapakkumine suurendaks tasu 35 euro võrra kuus, oleks lisakulu aastas 420 eurot. Sellest väiksem mahaarvatav sisendkäibemaks ei korva üksi registreerumist; fikseeritud lõpphinnaga müügil tuleb arvesse võtta ka müügilt eraldatav maks.

Avalduse ajajoon ja otsuse kontroll

1. Enne avaldust eralda Eesti piirmäära arvestusse kuuluvad tehingud muudest müükidest. Koosta sama müügimahu kohta kaks hinnastsenaariumi: käibemaks lisandub kokkulepitud hinnale või jääb kliendi makstav lõppsumma samaks. Kõrvuta nende tulemusi lubatud ostukäibemaksu ja raamatupidamise lisakuluga.
2. Avalduse esitamisel kogu tõendid Eestis toimuva või kavandatava ettevõtluse kohta, näiteks tegevust kirjeldavad lepingud või äriplaan. Tõendatud tegevuse korral võib vabatahtlik registreering alata avalduse saamise päevast või taotleja soovil hiljem, kuid mitte avaldusele eelnevast kuupäevast.
3. Otsust oodates arvesta, et maksuhaldur teeb vabatahtliku registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul tõendite saamisest. Kui piirmäär vahepeal ületatakse, tuleb kohustuslik avaldus esitada kolme tööpäeva jooksul; maksukohustus tekib piiri ületamise päevast.
4. Registreerimise algusest vormista müügiarved tehingule sobiva käibemaksukäsitlusega, säilita ostude mahaarvamist toetavad arved ja arvesta esimese deklaratsiooniperioodiga.

Otsuse määrab nende summade vahe. Eraisikule muutumatu hinnaga müüja peab katma sisendkäibemaksu võiduga ka müügihinnast eraldatava maksu; ettevõttest ostjale maksuta hinnaga müüja võrdleb mahaarvamise kasu peamiselt lisanduva arvestuskuluga. Piiriüleste teenuste puhul tuleb enne arvutust kindlaks teha käibe tekkimise koht, sest Eesti registreerimispiir ei põhine ettevõtte kõigil arvetel.