
Osalusoptsioon Eestis: üks vale kuupäev võib tekitada 70,5% maksukulu

Osalusoptsiooni liiga varane realiseerimine võib tuua Eesti tööandjale maksukulu, mis ulatub COBALTi maksuarvestuse järgi 70,51%ni töötaja netohüvest ehk ümardatult 70,5%ni. Maksustatav hüve tekib siis, kui töötaja omandab osaluse tasuta või selle turuväärtusest odavamalt ning maksuvabastuse tingimused ei ole täidetud.
Kui töötaja omandab tööandja või temaga samasse kontserni kuuluva äriühingu osaluse vähemalt kolm aastat pärast optsiooni andmist, ei teki omandamisel tööandjale üldjuhul erisoodustusmaksu, nagu kirjeldab EY Eesti ülevaade. Seetõttu tuleb ajajoonel eraldi fikseerida optsiooni andmine, vajaduse korral lepingu esitamine Maksu- ja Tolliametile ning päev, mil töötaja osaluse tegelikult omandab.
Milline kuupäev käivitab tähtaja?
Alguspäev on optsiooni andmise hetk: tavaliselt optsioonilepingu sõlmimise kuupäev, osalusprogrammis aga päev, mil töötaja selle tingimustega kokku leppis. Tööle asumine ja osaluse väljateenimise ajakava võivad olla olulised lepingu täitmisel, kuid need ei asenda iseenesest optsiooni andmise kuupäeva. Kui töötaja ja ettevõte lähtuvad eri kuupäevadest, võib ka kolme aasta täitumise päev nende arvestuses erineda.
Maksu- ja Tolliameti tingimuste loetelu nimetab lepingu oluliste andmetena muu hulgas alguspäeva, alusvara ja selle kogust, realiseerimishinda ning realiseerimise tähtaega. Kui leping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud, peab tööandja saatma lepingu või osalusprogrammiga liitumise info ametile viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud lepingu puhul seda esitamise kohustust ei ole, kuid lepingu sõlmimise aega ja tingimusi peab hiljem ikkagi suutma tõendada.
Kuupäevapõhine kontroll algab seega lepingust, mitte kavandatud müügist. Ettevõttel tasub säilitada töötaja nõustumise tõend koos lepingu selle versiooniga, mille tingimustel optsioon anti. Kui liitumine toimus programmi kaudu, peab arvestusest selguma, millal konkreetne töötaja konkreetsete tingimustega nõustus.
Realiseerimine ja optsiooni müük on eri tehingud
Optsiooni realiseerimisel kasutab töötaja oma õigust ning omandab osaluse. Maksu- ja Tolliameti maksustamisjuhise järgi loetakse enne kolme aasta möödumist toimunud osaluse omandamine erisoodustuseks; pärast tähtaja täitumist omandamine üldjuhul erisoodustus ei ole. Otsustav on omandamise, mitte üksnes realiseerimissoovi teatamise päev.
Kui töötaja võõrandab optsiooni enne selle täitmist, on maksutulemus teistsugune. Sellest saadud tulu loetakse erisoodustuseks sõltumata optsiooni hoidmise ajast. Töötaja peab võõrandamisest tööandjale teatama, sest maksukohustust arvestab tööandja. Osaluse hilisem müük pärast optsiooni realiseerimist on omakorda töötaja jaoks eraldi tehing.
Kontserni optsiooniprogrammis tuleb kindlaks teha ka see, millise äriühingu osalus antakse. Eesti tööandja maksukohustus võib tekkida isegi siis, kui hüve annab töötajale kontserni välisriigi äriühing. Seetõttu ei piisa maksutulemuse määramiseks üksnes sellest, et optsiooniprogrammi korraldab välisriigi emaettevõte.
Sama hüve kahel järjestikusel päeval
Järgnev näide on tinglik. Töötaja saab optsiooni 1. aprillil 2023; omandatava osaluse turuväärtus on realiseerimisel mõlemas võrreldavas olukorras 1500 eurot ja töötaja tasub selle eest 500 eurot. Hüve on seega 1000 eurot. Eeldame, et alusvara ja lepingu tõendamine vastavad maksuvabastuse tingimustele ning töötaja tööandja makse ei hüvita.
Kui osalus omandatakse 31. märtsil 2026, ei ole optsiooni andmisest veel möödunud kolme aastat. Maksuameti erisoodustuse arvestuse järgi lahutatakse osaluse turuhinnast realiseerimishind ja võimalik töötaja tasutud optsioonipreemia; maksustatavalt hüvelt arvestatakse tulumaks määras 22/78 ning sotsiaalmaks määras 33%, sealhulgas tulumaksult. Näite 1000-euroselt hüvelt on tulumaks 282,05 eurot ja sotsiaalmaks 423,08 eurot, kokku 705,13 eurot.
Kui samadel eeldustel omandatakse osalus 1. aprillil 2026, on optsiooni andmisest möödunud kolm aastat ning omandamisel tööandjale erisoodustusmaksu ei teki. Võrdlus hoiab hüve suuruse teadlikult samana, et näidata kuupäeva mõju. Päris tehingus tuleb maksustatav hüve arvutada realiseerimise päeva turuväärtuse, tegeliku realiseerimishinna ja võimaliku optsioonipreemia põhjal; osaluse väärtus võib kahe päeva vahel muutuda.
Mis juhtub, kui kogu ettevõte müüakse enne tähtaega?
Vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal võib kogu osaluse müük tööandjas või asjaomases kontserni äriühingus lubada optsiooni varem realiseerida osaliselt erisoodustusmaksuta. Maksuvaba osa vastab proportsionaalselt ajale, mil töötaja oli optsiooni enne müüki hoidnud; ülejäänud hüve tuleb maksustada. Kui müüakse ainult osa ettevõttest, see erand ei kohaldu.
Erandi arvestamiseks on vaja teada lepingu algset tähtaega, optsiooni andmise päeva, kogu osaluse müügi ulatust ja realiseerimise päeva. Varane ettevõttemüük ei anna seega automaatselt kogu hüvele maksuvabastust. Täieliku müügi korral võib tehing toimuda ka rahalise arveldusena; siis sõltub maksukäsitlus tehingu sisust ja sellest, milline osa väljamaksest vastab optsiooni hoidmise ajale.
Deklaratsioon ja töötaja hilisem müük
Kui realiseerimisel tekib erisoodustus, deklareerib tööandja selle TSD lisal 4. Arvestuse juures on tarvis säilitada omandamise päeva turuväärtuse põhjendus, realiseerimishind, tasutud optsioonipreemia ning kuupäevad, mille põhjal maksukohustus määrati. Nii on näha, millest maksustatav hüve kujunes.
Kui töötaja müüb omandatud osaluse hiljem, arvestatakse võimalikku väärtpaberite võõrandamise kasu töötaja tasandil. Kui osa osaluse väärtusest maksustati omandamisel tööandja erisoodustusena, saab töötaja selle summa soetamismaksumuses arvesse võtta tööandja tõendi alusel. Tööandja maksuvabastus optsiooni realiseerimisel ei tähenda, et töötaja hilisem müügikasum oleks maksuvaba; nende kahe tehingu hinnaandmeid tuleb hoida lahus.
Loe ka:
Seotud artiklid


Pre-money või post-money: üks sõna võib loovutada veel 5% ettevõttest

II või III sammas: maksusoodustus ei anna sama ligipääsu rahale

Substack võtab käibemaksu enda kanda — looja hind võib siiski kahaneda

Käibemaksukohustus enne 40 000 eurot: mahaarvamisel on aruandluse hind

2%, 4% või 6% II sambasse: riigi neli protsenti juurde ei kasva
Telli meie uudiskiri
Saa värskeimad Web3, AI ja krüptouudised otse oma postkasti.