ChatGPT või Perplexity uurimistööks: allikate kontroll otsustab võitja

Kui uurimisküsimus nõuab kindlat plaani ja ette määratud veebiallikaid, sobib ChatGPT Deep Research. Kui küsimus on veel avatud ja kõigepealt on vaja leida asjakohaseid käsitlusi, sobib alustuseks Perplexity Pro Search. Mahuka viidetega raporti puhul tuleb võrdlusse võtta ka Perplexity Research, mis on Pro Searchist eraldi režiim.

Valikut ei otsusta vastuse pikkus ega viidete arv. Otsustav on see, kas keskne väide on lingitud materjalist tõesti leitav, kas materjal käsitleb õiget aega ja piirkonda ning kas järeldus arvestab oluliste lahkarvamustega. Nende tingimuste täitmisel võib kumbki tööriist olla konkreetse küsimuse jaoks parem.

Uurimisplaani ja veebiallikate juhtimine

ChatGPT Deep Researchi puhul saab kasutaja kavandatud töö enne käivitamist üle vaadata ja seda muuta. OpenAI Deep Researchi juhend kirjeldab ka valikut piirata otsing sisestatud veebisaitide või domeenidega või neid eelistada, lubades samal ajal otsida laiemast veebist. Töö käigus saab uurimise katkestada, fookust täpsustada ja ligipääsetavaid allikaid muuta.

See kontroll on väärtuslik näiteks siis, kui võrdlus peab põhinema konkreetsetel ametlikel andmestikel või ettevõtete aruannetel. Piiratud saitide loend aitab hoida materjali tellitud raamides, kuid võib kõrvale jätta olulise vastuväite või uuema algdokumendi. Seepärast on „eelista neid saite” sageli mõistlikum valik kui täielik piirang, kui ülesanne lubab kasutada ka muid usaldusväärseid allikaid.

Uurimisplaanis saab määrata ka küsimuse, ajavahemiku ja oodatud raporti ülesehituse. Neid tingimusi tasub eristada allikapiirangust: hästi sõnastatud ajapiir ei takista iseenesest vanemaid lehti tulemustesse jõudmast ning lubatud domeen ei taga, et iga sellel avaldatud leht oleks väite jaoks asjakohane. Lõpparuandes tuleb siiski vaadata, millisele lehele konkreetne viide osutab.

Avastav otsing ja mudeli valik

Perplexity Pro Searchi kirjeldus ütleb, et teenus teeb küsimuse lahendamiseks mitu veebiotsingut ja kuvab vastuses otselingid kasutatud allikatele. Pro kasutaja saab enne otsinguseanssi valida mudeli ning suunata otsingut muu hulgas veebi, akadeemiliste materjalide, finantsteabe või oma failide poole. See sobib lähtepunktiks, kui uurija alles selgitab välja, millised materjalid teemal olemas on.

Mudeli valimine ja otsingu suunamine vastavad eri küsimustele. Mudel puudutab seda, kuidas leitud teabest vastus koostatakse; otsingu fookus puudutab materjali, mida vastuseks tuuakse. Kui vaja on teadusartikli algpublikatsiooni, võib akadeemiline fookus aidata seda leida, kuid nähtav link tuleb ikka avada: see võib viia ka ülevaate, kokkuvõtte või artiklit tsiteeriva tekstini.

Pro Searchi eelis on otsinguradade kiire nähtavale toomine, eriti siis, kui küsimuse sõnastus võib veel muutuda. Selle põhjal saab täpsustada mõisteid, otsida eri käsitlusi ja märgata, kas viited koonduvad ühe vahendava loo ümber. Linkide rohkus annab rohkem kohti, kust kontrolli alustada; see ei näita veel, et kasutatud allikad on sõltumatud või et need toetavad vastuse kõige olulisemat järeldust.

Pika raporti jaoks võrdle Researchi Deep Researchiga

Perplexity Research-režiimi juhend kirjeldab järjestikust otsimist ja materjali läbitöötamist, mille järel valmib eksporditav raport. Režiim kohandab uurimisplaani töö käigus ning valib mudelite kombinatsiooni automaatselt. Pro Searchis pakutavat käsitsi mudelivalikut ei saa seega Research-režiimi omaduseks pidada.

Kui eesmärk on mitmest allikast koostatud pikk raport, on võrreldavad töövood ChatGPT Deep Research ja Perplexity Research. Mõlemale tuleb anda sama sisuline küsimus, ajavahemik, piirkond ja soovitud väljund; muidu võib erinevus tulla ülesande sõnastusest. Samas ei ole kahe režiimi juhtimisvõimalused identsed: ChatGPT kirjeldatud tugevus on kasutaja võimalus plaani enne käivitamist muuta ja veebisaite piirata või eelistada, Perplexity Researchi kirjeldus rõhutab töö käigus autonoomselt kohanduvat otsingut.

Raporti vormistus ei lahenda tõendusprobleemi. Korralik sisukord ja pikk allikaloend hõlbustavad liikumist, kuid nende põhjal ei saa otsustada, kas konkreetse lõigu järeldus tuleb viidatud materjalist. Eriti oluline on see siis, kui raport ühendab ametlikke andmeid, uudiseid ja analüüsi: iga allikaliik võib vastata eri küsimusele.

Mida praktiline võrdlus tegelikult mõõtis

Tom’s Guide’i kolme ülesande katses eelistas autor Perplexityt põhjalikumate vastuste ja suurema hulga kasutatavate linkide tõttu. Ülesanded olid uurimisteemade pakkumine, töö alateemade kavandamine ja uurimisküsimuste täpsustamine. Need on uurimistöö ettevalmistuse ülesanded, mitte võrreldavad valmisraportid ChatGPT Deep Researchist ja Perplexity Researchist.

Tulemus aitab mõista, miks Perplexity võib avastavas etapis kasulik tunduda: autor sai vastustega kaasa rohkem võimalikke edasisi allikaid. Katse ulatus jääb siiski nende ülesannete ja autori hinnangu piiresse. Kui lugejal on vaja näiteks Eesti turu kohta põhjendatud otsust, ei anna teemaideede rohkus vastust küsimusele, kas lõpparuande arvud, määratlused ja viited selle otsuse välja kannavad.

Viidete kontroll, mis eristab kasutatavat raportit

Concordia ülikooli raamatukogu juhis soovitab kontrollida tehisintellekti väljundi allikaid, meetodeid, viiteid ja tulemusi. Ka tööalases veebiuuringus saab neid põhimõtteid kasutada konkreetse proovikontrollina. Võrdle kummagi raporti keskseid väiteid sama järjestuse järgi, et ladusam sõnastus või pikem viiteloend hinnangut ei kallutaks.

1. Vali kummastki raportist väited, millest järeldus sõltub: näiteks oluline arv, võrdlus või põhjuslik seletus. Ava link väite juures, mitte ainult raporti lõpus olev allikaloend.
2. Otsi lingitud lehelt üles sama väide. Kontrolli, kas leht annab algse uuringu või ametliku dokumendi, vahendab seda õigesti või räägib hoopis lähedasest, kuid erinevast teemast.
3. Võrdle perioodi, territooriumi ja mõõdikut raporti sõnastusega. Eestit puudutavat järeldust ei saa teise riigi andmetega põhjendada ilma selgituseta, miks need siin asjakohased on.
4. Kui allikad annavad erineva tulemuse, tee kõigepealt kindlaks, kas need mõõdavad sama asja samadel tingimustel. Sisulise lahknevuse korral peab raport seda näitama ja piirama järeldust vastavalt tõendusmaterjalile.
5. Vaata, kas lõpptekst seob viite just väitega, mida see toetab. Sama allikas võib sobida taustaks, kuid mitte kinnitada raportis sellele omistatud täpset arvu või järeldust.

Selline proovikontroll toob välja ka erinevuse algallika ja selle vahenduse vahel. Kui mõlemad tööriistad viitavad samale uudisele, mis refereerib uuringut, ei ole tegemist kahe sõltumatu tõendiga. Algse publikatsiooni leidmine võib muuta hinnangut mõlemale raportile, sest seal selguvad valim, kasutatud mõisted ja tulemuse piirid.

Millise küsimuse jaoks kumb valida?

• Ette määratud allikatega ülesanne: vali ChatGPT Deep Research, kui pead uurimisplaani enne tööd üle vaatama ning kindlaid veebisaite eelistama või otsingu nendega piirama.
• Avastav küsimus: vali Perplexity Pro Search, kui vajad esmalt võimalikke algmaterjale ja eri käsitlusi. Mudeli valik on siin lisavõimalus, mitte asendus linkide avamisele.
• Mahukas viidetega raport: võrdle ChatGPT Deep Researchi Perplexity Researchiga sama ülesande alusel. Eelista raportit, mille otsustavad väited on algallikatest leitavad ja mille olulised lahkarvamused on selgelt käsitletud.

Kui uurimistulemus läheb õppetöösse või otsuse alusmaterjaliks, on viidete proovikontroll valiku osa. Tööriist, mis annab konkreetse küsimuse puhul hõlpsamini jälgitava tee väitest algmaterjalini, on selle ülesande jaoks tugevam valik.