ChatGPT Search või Perplexity: viidete arv ja sobivus

Kui vajad piiritletud küsimusele kiiret veebivastust, sobib ChatGPT Search. Kui eesmärk on leida ühe päringuga rohkem võimalikke algallikaid ja saada sama küsimust korrates sarnasem saitide valik, annab mõõdetud võrdlus eelise Perplexityle. Mõlemal juhul on otsustav, kas avatud viide toetab just vastuses esitatud väidet: pikk viidete loend üksi seda ei näita.

Preferi 2026. aasta septembris avaldatud uuring kogus neljalt süsteemilt 960 API-vastust samadele ingliskeelsetele tehisaruotsingu küsimustele. Perplexity kasutas veebi kõigis oma 240 vastuses, ChatGPT 216 vastuses; keskmine viidete arv vastuse kohta oli vastavalt 19,48 ja 3,05. Sama küsimuse kahe vastuse viidatud saitide keskmine kattuvus oli Perplexityl 96% ja ChatGPT-l 37%. Need arvud kirjeldavad katsetatud mudeleid ja küsimusi, mitte eestikeelseid vastuseid tarbijarakendustes.

Mida võrdlus tegelikult mõõdab?

Veebi kasutamine, viidete arv ja viidatud saitide kordumine on eri mõõdikud. Vastus võib kasutada veebist otsingut, kuid viidata vähestele lehtedele; pikk allikaloend võib omakorda sisaldada sama väite seisukohalt vähe kasulikke lehti. Seepärast näitab mõõtmine eelkõige, kui suure valiku edasi uuritavaid lehti süsteem lugejale ette annab ja kui sarnaseks see valik kordamisel jääb.

Küsimused puudutasid tehisaruotsingut ja selle nähtavust. Iga katse oli eraldi API-päring ilma vestlusajaloota, veebist otsimist paluti iga kord ning kasutusel olid ChatGPT mudel gpt-5.6-luna ja Perplexity sonar-pro. Võrdlus ei mõõtnud vastuste faktitäpsust, lause ja viite vastavust ega Eesti allikate leidmist. Veebirakenduse tulemused võivad erineda, sest sealne otsingurežiim, kasutajakontekst ja päringu sõnastus ei pea kattuma katse tingimustega.

Kust saab rohkem avatud allikaid?

ChatGPT võib veebist otsida automaatselt, kui küsimus vajab värsket teavet, ning otsingu saab käivitada ka käsitsi. OpenAI ChatGPT Searchi juhend kirjeldab vastuses avatavaid viiteid ja võimaluse korral eraldi allikavaadet; selle järgi võivad otsingutulemused ja viited olla puudulikud, aegunud või valed. Kui vastuses pole ühtegi viidet, on enne järelduse kasutamist oluline aru saada, kas veebist üldse otsiti.

Perplexity tugevus mõõdetud katses oli suurem nähtav URL-ide valik. See on kasulik, kui uuritava küsimuse juurde võib sobida mitu algteksti, näiteks ametlik kirjeldus, teadusartikkel ja ajakohane teade. Kui vaja on ühe asutuse kehtivat juhist, ei anna mitu sellest kirjutavat kokkuvõtet siiski sama tuge kui asutuse enda leht. Rohkem viiteid tähendab rohkem võimalusi õige leheni jõuda, aga ka rohkem lehti, mille seast see välja valida.

Kas viide toetab väidet?

Viide on tugev siis, kui sellelt leiab vastuse juures esitatud konkreetse teabe samas tähenduses ja samade tingimustega. Avaldamise või uuendamise aeg loeb eriti kiiresti muutuvate hindade, tarkvarafunktsioonide ja tähtaegade puhul. Ka täpne arv võib olla eksitav, kui allikas käsitleb teist piirkonda, perioodi või kasutajarühma kui vastus. Allika üldine seos teemaga ei tõenda lauset, mille juurde link pandi.

Näiteks tinglikus olukorras, kus vastus nimetab teenuse Eesti kasutajale kättesaadavaks, peab viidatud leht rääkima samast teenusest ja Eesti kättesaadavusest. Rahvusvaheline tootetutvustus võib selgitada funktsiooni, kuid ei pruugi kinnitada kohalikku saadavust. Kui väide läheb avalikku teksti, õppematerjali või tööotsusesse, tuleb selline tingimus vahetust algallikast leida; vastasel juhul saab väidet sõnastada ainult kitsamalt.

See eristus mõjutab ka võrdluse tõlgendust. Perplexity suurem viidete arv ei ole mõõdetud eelis väidete õigsuses, sest katses viite ja väite vastavust ei hinnatud. ChatGPT väiksem viidete arv ei tähenda omakorda, et tema üksik viide oleks vähem asjakohane. Mõlema teenuse korral määrab tõendatavuse viidatud lehe sisu, mitte linkide kogus vastuse lõpus.

Kui stabiilne on korduspäring?

Kattuvus mõõdeti saitide, mitte sõna-sõnalt sama vastuse või identsete veebilehtede järgi. Sama veebimajutaja võis korduda, kuigi vastused viitasid selle eri lehtedele. Samuti ei ütle korduv sait, kas mõlemad vastused tegid sama järelduse. Seetõttu sobib mõõdik hindama allikavaliku püsivust, kuid mitte vastuse sisulist usaldusväärsust.

Katses jäeti kattuvuse arvestusest välja paarid, milles üks vastus ei sisaldanud viiteid. Päringud tehti lähestikku ja ilma varasema vestluse mõjuta; pikema aja jooksul võib veebisisu või teenuse käitumine muutuda. Kui töö nõuab korratavat allikaloendit, on Perplexity mõõdetud püsivus eelis. Kui tähtis on kindel konkreetne leht, tuleb talletada ja avada selle URL, sest sama saidi ilmumine uues vastuses ei taga sama tõendit.

Millal tasub kasutada süvaotsingut?

Tavaline veebivastus sobib lähtepunktiks, kui küsimus on kitsas ja määrav viide on kohe avatav. Keerulisema küsimuse puhul võib olla vaja siduda eri liiki allikaid ja jälgida, millise väite juurde igaüks kuulub. Perplexity Pro Searchi kirjeldus räägib mitmest veebiotsingust, kümnete allikate sünteesist ja algallikate otselinkidest. Need omadused aitavad koostada laiemat allikakaarti, kuid ka tootja soovitab lingitud teavet kontrollida.

OpenAI süvauuringu juhend kirjeldab teistsugust tulemust: mitmest allikast koostatud viidetega aruannet, mille uurimisplaani saab muuta ja millele saab määrata konkreetsed veebisaidid. See sobib siis, kui küsimus nõuab pikemat sünteesi või allikate ringi teadlikku piiramist. Kiire fakti kontrollimiseks on tavapärane otsing ökonoomsem; süvauuringu kasutusmaht sõltub paketist ja kättesaadavus riigist.

Tasuline pakett ei ole Pro Searchi esmakordse proovimise eeltingimus: Perplexity pakettide võrdlus annab tasuta kasutajale piiratud Pro Searchi võimaluse ja tasulisele Pro kasutajale laiendatud kasutusmahu. Kui vajad allikate kaardistamist sageli, muutub kasutuspiir oluliseks valikukriteeriumiks; üksiku küsimuse puhul tasub esmalt hinnata, kas lihtsamast vastusest avanevad vajalikud algallikad. Ükski pakett ei muuda viidete hulka väidete õigsuse mõõduks.

Loe ka: