EISi innovatsioonilaen või arendusosak: 35 000 euro piir

Kui Eesti tehnoloogiaettevõte saab järgmise prototüübi või katse eraldada selge tulemusega projektiks, tasub esmalt hinnata arendusosakut. EISi arendusosaku tingimuste järgi on suurim toetus 35 000 eurot ja toetuse määr kuni 70% abikõlblikest kuludest. Kui vajalik arendusetapp sellest toetusest välja kasvab, ei suurenda suurem eelarve enam osaku ülempiiri.

Suurema arenduse, investeeringu või turule jõudmise rahastamiseks võib sobida tagasimakstav innovatsioonilaen: EISi laenutingimused näevad ette kuni 5 miljoni euro suuruse laenu kuni 15 aastaks, üldjuhul vähemalt TVT5 tasemel projekti ja enne laenu saamist vähemalt 10% omakapitali osakaalu bilansis; nimetatud arendustegevuste intress on 2% aastas, kuid meetme ülevaates on eeldatavaks intressiks märgitud 5–7%. Valiku määrab seega ka ettevõtte võime laen tagasi maksta, mitte üksnes projekti maksumus.

Millal toetuse ülempiir eelarves tunda annab?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmekirjeldus nimetab arendusosaku ülempiiriks 35 000 eurot ja toetuse määraks kuni 70% abikõlblikest kuludest. Need on kaks eri piiri: toetuse summa lagi ja kulude osakaal, mida toetus võib katta. Ettevõtte eelarves tuleb arvestada mõlemaga.

Oletame tinglikult, et kogu 50 000 euro suurune projekt on abikõlblik ja otsusega määratakse toetuse määraks 70%. Sel juhul oleks toetus 35 000 eurot ning ettevõtte lõplik omaosalus 15 000 eurot. Kui sama tingliku arendusetapi abikõlblik eelarve kasvab 80 000 euroni, jääks toetus ülempiiri tõttu 35 000 eurole ja ettevõtte katta 45 000 eurot. Tegelik rahavajadus suureneb veel, kui mõni kavandatud kulu ei ole abikõlblik.

Suurem eelarve ei vii projekti automaatselt laenu alla. Kui sellest saab eraldada iseseisva prototüübi katse või muu toetatava arendustöö, võib osak katta selle etapi ja ülejäänud tegevused vajavad eraldi rahastusplaani. Kui aga vajalikku tulemust ei saa osaku piires saavutada, muutub oluliseks küsimus, kas ettevõte suudab suuremat, tagasimakstavat rahastust teenindada.

Kas lahendus on prototüübi või järgmise kasvusammu etapis?

Arendusosak sobib selgelt sõnastatud arendusküsimusele: mida tuleb valmistada, katsetada või tõendada ning millise tulemuse ettevõte selle töö järel saab. Arenduspartneri STACCi jaotus paigutab arendusosaku tavaliselt tehnoloogilise valmiduse tasemetele TRL 4–6, kus lahendust katsetatakse asjakohases keskkonnas ja arendatakse toimivat prototüüpi. See on praktiline arengufaasi kirjeldus, mitte arendusosaku jäik taotluspiir.

Innovatsioonilaenu puhul eeldab EIS üldjuhul juba esmaselt testitud ja valideeritud lahendust. Seetõttu võivad meetmete arengufaasid osaliselt kattuda: toimiv prototüüp võib vajada veel üht piiritletud katset, kuid ettevõttel võib samal ajal olla plaan suuremaks tootearenduseks või turule jõudmiseks. Sellises olukorras eristab rahastusvajadusi kavandatud töö ulatus. Ühe tehnilise küsimuse lahendamine ja kogu järgmise arendusetapi rahastamine nõuavad erinevat eelarvet ning erinevat riskitaluvust.

Milliseid kulusid saab kummagi meetmega katta?

Toimiva prototüübi katsetamine näitab arendusosakule sobivat arendusetappi enne suurema investeeringu kaalumist.

Arendusosaku keskmes on uudse lahenduse arendamine. Kehtiva meetmemääruse tekst lubab muu hulgas prototüübi valmistamist, tehnoloogiliste komponentide arendamist ja katsetamist ning nõuetele vastavatelt teenuseosutajatelt vajalike teenuste ostmist; arendusosaku puhul on tingimustega lubatud ka arendustöötaja personalikulu ja projekti materjalid. Sama määrus välistab näiteks veebilehe või e-poe loomise, rutiinse tarkvaraarenduse ning turu-uuringu. Tarkvaraettevõtte jaoks on seega määrav kavandatud töö sisu, mitte asjaolu, et tulemus valmib tarkvarana.

Innovatsioonilaenu kasutus on laiem: EIS loetleb võimalike kuludena projektiga seotud personali, materiaalse ja immateriaalse põhivara investeeringud, rakendusuuringud, tootearenduse ning innovatiivse toote tootmiseks või turustamiseks vajaliku käibekapitali. Laen võib sobida siis, kui kulud ei piirdu ühe teenuseosutajalt tellitud katsega ja ettevõte peab rahastama mitut omavahel seotud tegevust. Laiem kasutusotstarve ei asenda siiski krediidivõime ega tagasimakseplaani hindamist.

Omafinantseering ja tagasimaksed koormavad raha eri ajal

Arendusosaku puhul jääb osa abikõlblikest kuludest ettevõtte lõplikult kanda. Lisaks võib ettevõte vajada projekti ajal rohkem raha kui omaosaluse summa: kui koostööpartner küsib ettemaksu, tasub ettevõte selle esialgu ise. Toetuse väljamakse eeldab tehtud töö ja tasutud kulude tõendamist. Tagastamatu rahastus ei pruugi seetõttu lahendada ajutist rahapuudust projekti elluviimise ajal.

Laen annab suurema summa kasutusse, kuid tekitab intressi- ja põhiosamaksed. Omakapitali nõue puudutab ettevõtte bilanssi enne laenu saamist; see ei tähenda kindlat omafinantseeringu protsenti igale laenuga kaetavale arvele. EIS nõuab ka krediidivõimet ning lisab laenule lepingutasu. Võimalik põhiosa maksepuhkus jätab arenduseks aega, ent lükkab põhiosa tasumise edasi ega kaota laenukohustust.

Otsustamisel tuleb panna samale ajateljele tööde eest tasumine, võimalik müügitulu ja laenumaksed. Kui usutav tulu saabub alles pärast tagasimaksete algust, vajab ettevõte vahe katmiseks muud raha. Väike intressimäär ei tee suurest laenust väikest kohustust; määrav on see, kas rahavoog kannab maksed ka juhul, kui arendus või müük võtab kavandatust kauem aega.

Mida nõuavad taotlus ja aruandlus?

Arendusosak eeldab piiritletud projektiplaani, sobiva teenuseosutaja pakkumist ja eristatavaid projektikulusid. Teenuseosutajaga ei tohi sõlmida lepingut enne taotluse esitamist. Töö käigus tuleb säilitada kulude ja tulemuse tõendid; projekti lõpus esitatakse aruanne ning väljamakse taotlus. Pikema projekti puhul võib lisanduda vahearuanne, mistõttu ka tagastamatu toetus eeldab tööde ja maksete läbimõeldud ajastust.

Innovatsioonilaenu taotluses on keskne äriplaan koos projekti eesmärkide, kulude loetelu ja finantsprognoosidega. Laenusaaja peab tõendama raha sihtotstarbelist kasutamist, esitama kvartalipõhiseid tegevus- ja finantsaruandeid ning kooskõlastama lepingus sätestatud piirmäära ületavad lisakohustused või investeeringud. Väikese, selge lõpptulemusega arendusetapi puhul võib osak anda piisava rahastuse ilma tagasimaksekohustuseta. Laenu eelis tuleb esile siis, kui küpsem lahendus vajab suuremat terviklikku rahastust ja ettevõtte prognoositav rahavoog kannab selle hinna.

Loe ka: