DaVinci Resolve või Premiere Pro: tasuta editor ei tähenda tasuta üleminekut

DaVinci Resolve’i tasuta versioon on mõistlik valik loojale, kes alustab uusi videoprojekte ega vaja tasulise Studio erivõimalusi. Premiere’i tellimusest loobumine on keerulisem otsus, kui pooleli on vanu projekte või töö sõltub After Effectsi graafikast: litsentsikulu võib kaduda, kuid üleviimiseks kuluv tööaeg jääb.

Kui senine töövoog on üles ehitatud Adobe rakenduste vahel liikuvatele mallidele ja muudetavale arhiivile, tasub võrrelda ka nende taastamise kulu. Kui alustad puhtalt lehelt, on Resolve’i tasuta litsentsil selge rahaline eelis; olemasoleva Premiere’i arhiivi puhul võib mõistlik olla viia üle ainult projektid, mida tuleb veel muuta.

Kolme aasta litsentsikulu: mida saab arvutada?

Adobe Eesti Premiere’i hinnaleht näitab üksikkasutaja aastaplaani kuumakseks 27,08 eurot koos käibemaksuga, kuid täpsustab, et hind kehtib uuele tellijale ainult esimesel aastal; Creative Cloud Pro kuumakse on uuele tellijale esimesel aastal 45,50 eurot ja seejärel 81,27 eurot. Viimane pakett sisaldab ka After Effectsi. Tegemist on aastase kohustusega plaanidega, mille arve esitatakse iga kuu.

Premiere’i üksikrakenduse esimene aasta maksab nende tingimuste järgi 324,96 eurot. Selle kolme aasta kogukulu ei saa avaldatud pakkumisest täpselt tuletada, sest üksikrakenduse järgmiste aastate hinda seal ei esitata. Creative Cloud Pro puhul annab avaldatud esimese aasta ja hilisema kuuhinna muutumatuna püsimine kolme aasta summaks 2496,48 eurot. Juba tavahinda maksvale kasutajale oleks 36 kuud hinnaga 81,27 eurot kokku 2925,72 eurot; kumbki arvutus ei taga, et tulevane hind püsib.

Blackmagic Designi DaVinci Resolve’i tootelehel on tasuta versiooni kõrval Studio ühekordne hind 295 USA dollarit; rakendus koondab montaaži, värvitöö, Fusioni visuaalefektid ja Fairlighti heli. Kui ühest Studio litsentsist piisab ning lisatasu ei teki, on selle ostukulu vaadeldava kolme aasta jooksul 295 dollarit ja tasuta versioonil null. Eesti ostjale ei ole dollarites avaldatud hind siiski vahetult võrreldav Adobe käibemaksuga eurohindadega: lõppsumma sõltub müüjast, valuutakursist ja maksudest.

Need on tarkvarakulud, mitte kogu töövoo hind. Kui Resolve’ile üleminek nõuab tasulise pistikprogrammi asendamist, graafika uuesti tegemist või mitme vana projekti parandamist, tuleb need kulud litsentsisäästust eraldi maha arvata.

Millal piisab tasuta Resolve’ist?

TechRadari Resolve 21 ülevaate järgi piirduvad tasuta versiooni ekspordid 4K lahutuse ja 60 kaadriga sekundis ning tehisintellekti tööriistad jäävad Studio kasutajatele. Veebi- ja sotsiaalmeediavideo jaoks võib tasuta versioon seega olla piisav, kui tellitud väljund mahub nendesse piiridesse. Kõrgemat lahutust või kaadrisagedust vajava töö puhul muutub Studio hind kohe võrdluse osaks.

Studio lisab ka tööriistu, mille väärtus sõltub konkreetsest ülesandest: näiteks tekstipõhine montaaž ja automaatne maskimine võivad olla olulised ühes tootmisviisis, teises jääda harva kasutatavaks. Tasuta versiooni valikul on otstarbekam lähtuda nõutavast väljundist ja igapäevastest võtetest kui eeldusest, et kõik Resolve’i võimalused sisalduvad tasuta litsentsis.

Ühes rakenduses montaaži, värvi, efektide ja heli tegemine vähendab vajadust eri programmide vahel liikuda. See ei muuda aga After Effectsis loodud kompositsiooni Resolve’is iseenesest muudetavaks. Uue projekti saab kavandada Resolve’i võimaluste järgi; vana projekti juures määrab säästu see, kui palju senisest tulemusest tuleb taastada.

Värvitöö ja Adobe ökosüsteem kaaluvad eri suundades

Digital Camera Worldi võrdlus tõstab Resolve’i tugevusena esile värvitöötluse ja laia tööriistavaliku ning Premiere’i puhul Creative Cloudi lõimingu. Need on erinevad eelised. Kui peamine töö on eri kaamerate kaadrite ühtlustamine, võib Resolve’i värvitöö olla kaalukam; kui video kujundus liigub pidevalt Adobe rakenduste vahel, on senisel töövool oma väärtus.

See ei tähenda, et üks programm annaks iga projekti jaoks parema pildi või valmiks alati kiiremini. Värvitöö tulemust mõjutavad lähtematerjal, kasutatud värviruum ja ekspordiseaded, töökiirust aga ka arvuti ning monteerija harjumused. Avaldatud ülevaadete kvalitatiivset hinnangut ei saa käsitada mõõdetud jõudluserinevusena sinu seadistuses.

Tehisintellekti puhul loeb samuti ülesanne, mitte tööriistade arv menüüs. Kõne põhjal lõikamine, materjalist sobiva kaadri leidmine ja keeruka objekti maskimine säästavad aega eri tüüpi projektides. Kui vajalik funktsioon on kättesaadav ainult Resolve Studios või sõltub Adobe paketist, tuleb seda võrrelda koos vastava litsentsihinna ja seniste mallide kasutatavusega.

Mis juhtub Premiere’i projektiga üleviimisel?

Projektifail sisaldab viiteid algmaterjalile ja montaaži ülesehitust, kuid valmis töö sõltub ka fontidest, pistikprogrammidest, värviseadetest ning seotud graafikast. Adobe Final Cut Pro XML-i ekspordijuhend ütleb, et üle kandub vaid osa Premiere’i efekte ja funktsioone, ning suunab ekspordi teisenduslogi kontrollima. XML on võimalik lähtepunkt ajajoone üleviimiseks, mitte lubadus, et efektide, heli ja graafika tulemus säilib muutmata kujul.

Ülemineku mahtu näitab kõige paremini esinduslik pooleliolev projekt, millest on tehtud koopia ja võrdlusvideo. Kui selles on tavapärased pealkirjad, värvitöö, heli ning vähemalt üks kasutatav väline efekt, tulevad parandamist vajavad kohad nähtavale. Võrdlusvideo aitab eristada tehniliselt avanenud ajajoont kliendile lubatud lõpptulemusest.

• Projektid ja meedia: kas kõik vajalikud ajajooned avanevad, algfailid seostuvad õigesti ning pildi ja heli lõikekohad jäävad paika?
• Fondid ja graafika: millised kirjatüübid, pealkirjamallid ja After Effectsi kompositsioonid peavad jääma muudetavaks? Valmis videokihina säilitatud graafikat ei saa uues programmis samal viisil ümber kujundada.
• Pistikprogrammid: millised välised efektid mõjutavad lõpppilti ja kas samaväärne tööriist on Resolve’is olemas? Puuduva efekti taastamine on eraldi töö.
• Värv ja väljund: kas lähtematerjali värviruum, kasutatud teisendused, kontrast ja ekspordiseaded annavad sama tulemuse? Ajajoone avanemine üksi ei kinnita pildi vastavust varasemale väljundile.

Ühe näidisprojekti peale kulunud parandustunnid annavad aluse hinnata, kui palju tööd nõuavad need arhiiviprojektid, mida tuleb päriselt veel muuta. Kogu arhiivi automaatne ümbertegemine ei pruugi olla vajalik, kui vanu töid vajatakse ainult valmis videona. Kui aga kliendid tellivad regulaarselt muudatusi samadesse mallidesse, tuleb taastamise kulu arvestada iga muudetava töö puhul.

Milline valik on mõistlik?

Uue iseseisva töövoo puhul on tasuta Resolve tugev lähtevalik ning Studio ostu saab siduda konkreetse tasulise võimaluse vajadusega. Premiere’i jätkamine võib olla soodsam, kui aktiivsed projektid, After Effectsi kompositsioonid ja partnerite töövoog nõuavad jätkuvalt Adobe rakendusi. Võimalik on ka teha uued tööd Resolve’is ja lõpetada muudetavad vanaprojektid Premiere’is: siis tekib litsentsisääst järk-järgult, ilma et kogu arhiiv tuleks korraga ümber ehitada.

Loe ka:

• Canva või Adobe Express: tasuta taustaeemaldus muudab valiku
• Lightyear või Trading 212: tasuta ETF ei tähenda tasuta portfelli
• Toggl Track või Clockify: odavam ajamõõtmine võib tähendada rohkem seiret