EL kinnitas AI-sisu märgistamise koodeksi — vabatahtlikkus ei kaota kohustust

12. oktoobril 2026 uuendatud Euroopa Komisjoni koodeksileht kinnitab, et komisjon ja ELi tehisintellekti nõukogu peavad AI-sisu läbipaistvuse koodeksit sobivaks vabatahtlikuks viisiks näidata vastavust tehisintellektimääruse artikli 50 nõuetele. Eesti ettevõte ei pea koodeksiga liituma, kuid tema rollist sõltuv masinloetava märgistuse või avalikustamise kohustus jääb siduvaks.

Burges Salmoni õigusülevaade dateerib lõppkoodeksi avaldamise 10. juunile ja komisjoni ning tehisintellekti nõukogu sobivushinnangu 9. juulile 2026; artikli 50 nõuded hakkasid üldjuhul kohalduma 2. augustil. Enne seda kuupäeva turule lastud süsteemide pakkujatel on masinloetava märgistuse nõude täitmiseks aega 2. detsembrini 2026. Oktoobrikuine leheuuendus ei ole uus heakskiit ega nihuta neid tähtaegu.

Teenusepakkuja märgib väljundi, kasutuselevõtja teavitab publikut

Koodeksi osad järgivad määruse rollijaotust. Generatiivse AI-süsteemi pakkuja peab tagama, et süsteemi loodud või muudetud heli, pilt, video ja tekst oleksid masinloetavalt märgistatud ning tehisliku päritoluga sisuna tuvastatavad. Märk peab olema väljundiga seotud; üksnes avaldamiskohas näidatav silt ei täida pakkuja tehnilist kohustust. Lahendus peab olema võimaluste piires tõhus, koostalitlusvõimeline, töökindel ja usaldusväärne, arvestades sisuliigi omadusi ning tehnika taset.

AI-süsteemi kasutuselevõtjal tekib eraldi kohustus teatada inimestele teatud avaldatud sisu tehislikust päritolust. See puudutab süvavõltsingut ning avalikku huvi puudutaval teemal üldsuse teavitamiseks avaldatud AI-ga loodud või muudetud teksti, kui teksti erand ei kohaldu. Pelgalt faili avaldamine ei tee ettevõttest automaatselt seda loonud süsteemi kasutuselevõtjat; määrav on tema tegelik roll süsteemi kasutamisel. Üks ettevõte võib samal ajal pakkuda oma süsteemi ja kasutada teise pakkuja tööriista.

Rollide kaupa on kohustuste piir järgmine:

• Süsteemi pakkuja: asjakohane sünteetiline väljund vajab masinloetavat märki ja peab olema tuvastatav. Tavapärase abistava toimetamise ning sisendit või selle tähendust oluliselt muutmata jätva töötluse suhtes kehtib piiratud erand.
• Süvavõltsingut loova või muutva süsteemi kasutuselevõtja: peab avalikustama sisu tehisliku päritolu inimesele arusaadavalt. Pakkuja lisatud tehniline märk ei asenda seda teadet.
• Avalikku huvi puudutava teksti loomiseks või muutmiseks süsteemi kasutuselevõtja: peab avaldamisel AI osaluse teatavaks tegema, välja arvatud juhul, kui täidetud on inimese ülevaatuse või toimetusliku kontrolli ja avaldamise eest vastutamise tingimused.
• Koodeksi allkirjastaja: võib kasutada oma rollile vastavaid meetmeid nõuete täitmise näitamiseks. Allkiri üksi ei tõenda iga süsteemi või avaldatud faili vastavust.

Need on eri kohustused ka siis, kui sama sisu liigub ühelt ettevõttelt teisele. Masinloetava jälje ja nähtava sildi erinevus aitab mõista, miks ühe osapoole tehtud märgistus ei pruugi katta teise osapoole ülesannet.

Nähtav teade sõltub sisu liigist ja toimetuslikust vastutusest

Avalikku huvi puudutava teksti puhul ei nõua määrus iga AI abil valminud lause avalikku sildistamist. Kohustus puudutab teksti, mille AI-süsteem on loonud või muutnud ning mis avaldatakse eesmärgiga teavitada üldsust avalikku huvi puudutavast küsimusest. Erand rakendub siis, kui sisu on läbinud inimese ülevaatuse või toimetusliku kontrolli ning füüsiline või juriidiline isik kannab avaldamise eest toimetuslikku vastutust. Nime lisamine teksti juurde ei kirjelda iseenesest, kas need tingimused on täidetud.

Süvavõltsingu reegel puudutab AI abil loodud või muudetud pilti, heli või videot, mis meenutab olemasolevat inimest, eset, kohta, üksust või sündmust ning võib ekslikult mõjuda ehtsana. Ilmselgelt kunstilise, loomingulise, satiirilise või väljamõeldud teose puhul tuleb tehisliku sisu olemasolu samuti sobival viisil avalikustada, kuid teade ei pea segama teose esitamist või nautimist. Seetõttu sõltub teate esitusviis ka sisu vormist.

Inimesele mõeldud teave peab olema selge, eristatav ja ligipääsetav hiljemalt esimesel kokkupuutel sisuga. EL on loonud ikoonid, mida kasutuselevõtjad võivad selleks kasutada; määrus ei nõua ainult nende ikoonide kasutamist. Ikoon ei lahenda omakorda pakkuja masinloetava märgi küsimust. Need nõuded vastavad eri vajadustele: tehniline märk aitab väljundi päritolu tuvastada, avalikustamine annab inimesele teavet ajal, mil ta sisu näeb või kuuleb.

Allkirjastamine annab vastavusviisi, mitte puutumatust

Komisjoni ja tehisintellekti nõukogu sobivushinnang annab koodeksile tunnustatud koha artikli 50 nõuete täitmise näitamisel kogu ELis. Allkirjastaja saab tugineda oma rollile vastavatele meetmetele, kui ta suudab näidata nende tegelikku rakendamist. Hinnang käib koodeksi kui vastavusviisi kohta, mitte iga allkirjastaja tehnilise lahenduse või avaldatud teate kohta eraldi.

Ettevõte võib täita samu õiguslikke kohustusi ka koodeksit allkirjastamata. Siis peab ta suutma põhjendada, miks tema valitud meetmed on piisavad, ning pädevad turujärelevalveasutused hindavad seda juhtumipõhiselt. Allkirjastaja puhul jääb samuti määravaks tegelik tulemus: kas nõutud väljund on märgistatud ja tuvastatav ning kas vajalik teade jõuab inimeseni õigel ajal. Koodeksi vabatahtlikkus puudutab seega vastavuse näitamise viisi, mitte määruses sätestatud kohustuse olemasolu.

Pakkuja ja kasutuselevõtja erandid ei ole omavahel vahetatavad. Kui süsteem ainult abistab tavapärast toimetamist ega muuda sisendit või selle tähendust oluliselt, võib see piirata pakkuja märgistamiskohustust. Avalikku huvi puudutava teksti kasutuselevõtja jaoks on asjakohane hoopis inimese sisuline ülevaatus või toimetuslik kontroll koos avaldamise eest kantava toimetusliku vastutusega.

Tekstivesimärki võib olla keeruline sõltumatult kontrollida

Masinloetav märgistus ei võrdu automaatselt avalikult kontrollitava vesimärgiga. Alexander Nemeceki, Vipin Chaudhary ja Erman Ayday tekstivesimärkide uuring selgitab, et avaliku tuvastusvahendi puudumisel ei saa kõrvalised osapooled kasutusel olevate suletud süsteemide vesimärgiga seotud väiteid täielikult kontrollida. Autorid uurisid seetõttu avatud lähtekoodiga SynthID-Texti teostust avatud mudelitel; see katse ei mõõtnud suletud tootmissüsteemide tegelikku toimimist.

Piir on oluline ka koodeksi allkirja tähenduse hindamisel. Pakkuja saab kirjeldada oma märgistustehnikat ja selle rakendamist, kuid sõltumatu kontroll sõltub ligipääsust sobivale tuvastusviisile, seadistuse teabele ja võrreldavatele väljunditele. Avalikkusele mõeldud teate kohustus ei kao siis, kui tehnilist päritolujälge ei saa väljastpoolt kinnitada. Enne augustit turule lastud süsteemide pakkujate jaoks muudab lähenev detsembrikuine tähtaeg selle tehnilise küsimuse vahetuks vastavusülesandeks.

Loe ka:

• AI-sisu märgistamine ELis: nähtav silt ja masinloetav jälg on eri kohustused