Eesti sidus AI-taristu ligipääsu ITU novembrivalimistega

Välisministeeriumi 22. oktoobri teatel kutsus globaalküsimuste asekantsler Minna-Liina Lind 19.–22. oktoobril Soulis toimunud Global AI and Digital Summitil üles tagama riikidele võrdsemat ligipääsu tehisaru taristule ning tutvustas Nele Leoski kandidatuuri Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) arengubüroo juhi kohale; Lind sõnastas seose nii: „Eesti kandidatuur ITU arengusuuna büroodirektori ametikohale on samuti üks viisidest, kuidas omalt poolt arengusse panustame.“

Novembris otsustavad ITU liikmesriigid Dohas, kas Leosk saab arengubüroo direktoriks. Organisatsiooni valimiskorra ülevaate järgi toimub täievoliline konverents 9.–27. novembril 2026 ning juhtkonna valimine algab 12. novembril peasekretäri valimisega. Eesti Souli sõnum ja Doha otsus on seotud kandidaadi võimaliku tulevase töö kaudu: valimisel määratakse juht, mitte riikide tehisarutaristu jaotamise kord.

Miks Eesti rääkis just taristust ja digivõimekusest

Eesti tõstatas võimaluse tehisaru ise arendada ja kohalikele vajadustele kohandada. Selleks on vaja enamat kui ligipääsu valmis rakendusele: toimivaid ühendusi, digiteenuseid, oskusi ning institutsioone, kes suudavad tehnoloogiat kasutada. Kui need eeldused on eri riikides väga erinevad, jõuab ka tehisaru võimalik kasu nendeni ebaühtlaselt. Lind tõi seetõttu esile teadmiste jagamise ning investeeringud digitaristusse ja oskustesse, eriti kohtades, kus digitaalsed ökosüsteemid alles kujunevad.

Souli kohtumise arengupoliitiline raam aitas seda sõnumit selgitada. Tippkohtumisel arutati, kuidas digilahendused ja tehisaru võiksid parandada teenuste kättesaadavust, töövõimalusi ja tootlikkust eri riikides. Eesti rõhuasetus oli riikide suutlikkusel sellistes lahendustes ise osaleda, mitte üksnes teistelt tehnoloogiat osta. Sellest vaatenurgast seob taristu küsimus ühenduvuse, inimeste oskused ja kohalikele vajadustele sobivad teenused üheks arenguprobleemiks.

Lind tõi Eesti kogemusena välja turvalise digiidentiteedi ja e-valitsemise ning nimetas Eesti.ai ja TI-Hüppe algatusi. Nende näidete mõte oli näidata, millist tuge vajab tehisaru kasutuselevõtt riigis, kus digiteenused juba toimivad. Samas rääkis ta küberohtudest, võimu koondumisest ja tehnoloogia väärkasutusest. Eesti pakutud laiem ligipääs peab selle käsitluse järgi käima koos usalduse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega.

ÜRO dialoog ja ITU ametikoht täidavad eri ülesandeid

Eesti kaasjuhib ÜRO ülemaailmset tehisaru valitsemise dialoogi. Lind kasutas seda kogemust argumendina, et tehisaru tulevikku ei saa kujundada kitsas riikide ring: osalema peavad ka need, kelle digivõimekus on alles kujunemas. Dialoog annab riikidele koha põhimõtete ja vajaduste sõnastamiseks. Souli üleskutse puudutas sellele järgnevat praktilist küsimust: kas riikidel on taristu ja oskused, et kokkulepetest ning uutest tehnoloogiatest kasu saada.

ITU arengubüroo roll on teistsugune. See toetab organisatsiooni telekommunikatsiooni arenguvaldkonna tööd, sealhulgas ühenduvuse ja digivõimekuse edendamist. Selle juhi valimine annaks valitule võimaluse suunata büroo tegevust liikmesriikide seatud raami piires. Eesti jaoks oleks see üks kanal, mille kaudu digiarengu teemadel rahvusvahelises organisatsioonis tegutseda; Leoski kandidatuur ei anna Eestile enne valimisi sellist juhtimisrolli.

Leosk juhib praegu Euroopa Komisjoni digikoostöö keskust Knowledge Hub Digital ning on varem olnud Eesti digidiplomaatia erisaadik. See taust seletab, miks Eesti esitab teda just arengubüroo juhiks: ametikoha töö puudutab riikide digiarengut, mitte ainult tehnilisi sideküsimusi. Tema võimalik mõju sõltuks siiski nii valimistulemusest kui ka sellest, millised prioriteedid liikmesriigid büroole seavad.

Souli kahepoolsetel kohtumistel tehti kandidatuur nähtavaks

Nele Leoski kandidatuuri tutvustati Souli tippkohtumisel Kosovo esindajatega peetud kohtumisel.

Eesti esindajad kasutasid Soulis ka kahepoolseid kohtumisi, et Leoski kandidatuuri tutvustada. Lind kohtus muu hulgas Ukraina, Vietnami, Bangladeshi, Madagaskari ja Kosovo ministrite või kõrgetasemeliste delegatsioonidega. Kohtumiste mõte oli selgitada Eesti ettepanekut riikidele, kelle esindajad saavad ITU valimisel kaasa rääkida. Tippkohtumisel peetud vestlus ei tähenda siiski veel ühegi riigi häält kandidaadile.

Kosovo digitaalse ja avaliku halduse ministri Lulëzon Jagxhiu kohtumine annab sellest tööst konkreetse näite. Kosovo digiministeeriumi teates nimetatakse tema vestluspartneritena Eesti digitaalse ja küberdiplomaatia peadirektorit Priit Turka ning ITU arengubüroo juhi kandidaati Nele Leoskit. Arutelu puudutas Kosovo digiteenuste laiendamist, asutuste süsteemide ühendamist ja tehisaru kasutamist avalikus halduses. Nii kohtusid Eesti valimiseelne tegevus ja konkreetse riigi digiarengu vajadused ühes vestluses.

Kosovo huvi Eesti e-valitsemise kogemuse vastu näitab, miks see ametikoht on Eesti sõnumile asjakohane. Rahvusvaheline arengutöö toimub riikide tegelike vajaduste, partnerluste ja oskuste ümber. Souli kohtumised andsid võimaluse rääkida sellest kandidaadiga koos, kuid toetuse ulatust ei saa kohtumiste nimekirja põhjal hinnata.

Dohas selgub juhtimisotsus

Dohas toimuval ITU konverentsil valitakse telekommunikatsiooni arengubüroo järgmine juht.

ITU juhi valivad liikmesriikide delegatsioonid salajasel hääletusel. Arengubüroo direktor on üks organisatsiooni juhtivatest valitavatest ametikohtadest. Valituks osutumiseks on vaja enam kui poolt kohal viibivate ja hääleõiguslike delegatsioonide häältest; kui esimesel hääletusel enamust ei teki, nähakse ette järgmised hääletusvoorud. See annab Souli diplomaatilistele kohtumistele selge tähenduse: kandidaat peab veenma riike, kellel on lõppotsuses hääl.

Konverents määrab samal ajal ITU laiema suuna ja valib teisedki juhid. Leoski puhul on vahetu küsimus siiski arengubüroo direktori ametikoht. Valimistulemus ei too iseenesest kaasa uut rahastust ega kokkulepet tehisarutaristu jagamise kohta. Kui ta osutub valituks, algab alles töö, mille käigus Eesti Soulis rõhutatud digivõimekuse küsimused võivad büroo tegevuses kaalu saada.

Valimismenetlus algab Dohas 12. novembril peasekretäri valimisega; büroode direktorite valimine järgneb ITU juhtkonna valimise järgmistes etappides. Siis selgub, kas Eesti Soulis tutvustatud kandidaat saab arengubüroo juhtimise kaudu oma riigi sõnumit ellu viia.

Loe ka: