EL avas AI-autoriõiguse konsultatsiooni — aega on 3. novembrini

Euroopa Komisjon avas autoriõiguse ja tehnoloogia sihtkonsultatsiooni 29. septembril 2026 ning ootab vastuseid 3. novembrini 2026. Komisjon küsib tagasisidet kaitstud sisu kasutamise kohta tehisintellektis, otseülekannete veebipiraatluse, muusikaesitajate ja -tootjate tasustamise ning teadusuuringute autoriõiguse kohta. Osalema on kutsutud teiste seas õiguste omajad, generatiivse AI pakkujad, kollektiivse esindamise organisatsioonid ja teadusasutused.

Agence Europe’i kajastuse järgi on 29. septembril avatud ja 3. novembrini kestev konsultatsioon mõeldud võimalike lisameetmete ettevalmistamiseks. Eesti osaleja saab praegu kirjeldada, milline takistus või kahju tema töös tekib ja millist muutust ta vajalikuks peab. Vastus on seda täpsem, mida selgemalt eristab see dokumenteeritud kogemust võimalikust, kuid seni tuvastamata probleemist.

Kus saab vastata ja kuidas küsimustik jaguneb?

Vastamine käib EUSurvey küsimustiku kaudu. Vormis on eraldi lehed vastaja andmetele, autoriõigusele ja generatiivsele AI-le, litsentsimisele ja õiguste jõustamisele, esitajate AI abil loodud jäljendustele, ajakriitilise sisu veebipiraatlusele ning autoriõigusele teaduses. Omaette osa käsitleb kolmandate riikide esitajate helisalvestiste kasutamist ELis; vorm võimaldab lisada ka täiendavaid dokumente.

Jaotus aitab siduda vastuse õige küsimusega. Teose mudeli treenimisel kasutamise mure kuulub generatiivse AI ossa, kasutuse eest loa või tasu saamise raskus litsentsimise ja jõustamise ossa. Kui küsimus puudutab äratuntavalt jäljendatud häält või esitust, on selle jaoks eraldi leht. Teadusasutuse takistust ei ole vaja suruda loojate litsentsivaidluse raamidesse, sest uuringutele on küsimustikus oma osa.

Vormis vastaja andmed näitavad, kelle kogemust komisjon loeb: üksiklooja, õigusi haldav organisatsioon ja AI-arendaja näevad sama probleemi eri kohast. Seepärast tasub nimetada, milliseid teoseid, õigusi või andmekogusid tähelepanek puudutab ning kas näide pärineb vastaja enda tegevusest või tema esindatavate kogemusest. Lisadokumendina võib esitada asjakohase litsentsitingimuse, kasutusaruande või uurimismeetodi kirjelduse, kui see aitab väidet kontrollida.

Mida saavad näidata loojad ja AI-arendajad?

Looja jaoks on keskne küsimus, kuidas tema teos jõuab AI arendamiseks kasutatava materjali hulka ja kas kasutuse tingimused on arusaadavad. Generatiivse AI ning litsentsimise ja jõustamise osades saab eristada teose avalikku kättesaadavust, kasutusloa olemasolu ja võimalust hiljem teada saada, kas teost kasutati. Need ei ole sama tähelepanek: veebis avaldatud teos üksi ei näita, milline ettevõte seda mudeli arendamisel kasutas või millisel õiguslikul alusel.

Kui loojal on tuvastatav juhtum, annab vastusele kaalu teose asukoht, avaldamise või litsentsimise tingimus ning kirjeldus sellest, milles võimalik kasutus seisnes. Kui kasutust ei ole võimalik tuvastada, on sisulisem kirjeldada puuduvat teavet: näiteks millist infot treeningmaterjali päritolu kohta oleks vaja, et oma õigusi hinnata. See jätab komisjonile eristatavaks tegeliku juhtumi ja olukorra, kus õiguste omaja ei saa kasutuse kohta järeldust teha.

AI-arendaja saab kirjeldada sama ahela teist otsa: kust treeningmaterjal saadakse, kuidas otsitakse selle õiguste omajat ja millises etapis litsentsi tingimused ebaselgeks jäävad. Konkreetne näide läbirääkimisest või eri allikatest pärit materjali õiguste haldamisest aitab hinnata, kas võimalik uus nõue oleks rakendatav. Esitaja, kelle mureks on hääle või esituse jäljendamine, saab kasutada selleks mõeldud osa ning selgitada, mida jäljendatakse ja kuidas see tema tegevust mõjutab.

Milline teave on kasulik kollektiivsele esindajale?

Kollektiivse esindamise organisatsioonil on põhjust keskenduda litsentsimisele, õiguste jõustamisele ning vajaduse korral muusikaesitajate ja -tootjate tasustamisele. Tema vastus saab näidata, milliste teoste või esituste kasutamiseks ta õigusi esindab, millist kasutusteavet ta tasu jagamiseks vajab ja kus see teave praegu katkeb. Kui kogemus puudutab üksnes kindlat repertuaari või liikmete rühma, aitab selle ulatuse nimetamine vältida järeldust kogu sektori kohta.

Kasulikud on olemasolevad koondandmed litsentsitaotluste, kasutusaruannete või tuvastamata õiguste kohta. Need näitavad probleemi mõõdet ilma üksiku liikme või lepingupartneri andmeid tarbetult avaldamata. Otseülekannete korraldajatele mõeldud veebipiraatluse osas on oluline ka ajastus: kirjeldus sellest, millal loata edastus avastati ja millal sellele reageeriti, näitab, miks viivitus võib ajakriitilise sisu puhul olla määrav.

Mida saab teadlane selgitada?

Teadusasutuse või uurimisrühma jaoks on asjakohane autoriõiguse ja teadusuuringute osa. Seal saab kirjeldada, millist kaitstud materjali uurimismeetod vajab, kuidas sellele ligi pääsetakse ning kas takistus tekib analüüsimisel, säilitamisel või tulemuste jagamisel. Eri etappide lahushoidmine on vajalik, sest ligipääs andmekogule ei vasta veel küsimusele, mida tohib sellega uurimistöö käigus teha või hiljem avaldada.

Näiteks võib vastaja selgitada, et tal on õigus materjali lugeda, kuid uurimismeetodi jaoks vajaliku koopia või väljavõtte tingimused on ebaselged. Selline näide on kasulik ainult siis, kui juurde kuuluvad materjali liik, ligipääsu tingimused ja tööetapp, kus takistus ilmneb. Pärast vastamisaja lõppu saab komisjon kogutud kogemusi kasutada võimalike meetmete kaalumisel; üksiku vastuse mõju sõltub sellest, kui täpselt see probleemi näitab.