Arunädala AI-töötoad üle Eesti: kohtade arv võib olla piiratud

Riigikantselei 7. oktoobri teate järgi toimub Eesti.ai eestvedamisel Arunädal 18.–22. novembril 2026 üle Eesti ning 21. novembril peetakse avalike praktiliste töötubade talgupäev; Eesti.ai elanikkonna suuna juht Katrin Isotamm kirjeldas eesmärki sõnadega „harjutada tehisaru praktilist kasutamist oma igapäevatöös“. Nädal on suunatud eelkõige tööealistele inimestele, kuid kaasa oodatakse ka ettevõtteid ja asutusi, kes tahavad õpitegevusi korraldada.

Arunädala programmilehe järgi avanevad avalike sündmuste täpne kava ja registreerimine Fientas 29. oktoobril 2026. Avalikud töötoad ja sündmused on tasuta, ent kohtade arv võib olla piiratud ning valitud sündmusele tuleb end ette registreerida. Vabatahtlik töötoa läbiviija või oma töötuba kavandav organisatsioon saab osalemissoovi Eesti.ai lehel juba praegu esitada; see käib avaliku osaleja Fienta registreerimisest eraldi.

Päevade fookus aitab valida sobiva sündmuse

Nädala algus keskendub tehisaru turvalisele ja vastutustundlikule kasutamisele. Kolmapäev sobib inimesele, kelle töös tekib küsimusi info usaldusväärsuse, privaatsuse, andmete kasutamise või küberturvalisuse kohta. Arutluse all on ka see, kuidas säilitada tehisaru kasutamisel inimese otsustusõigus ja vastutus. Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus kavandatud avasündmus toob need teemad kokku konverentsile. See annab laiema raami inimesele, kes kasutab tehisaru töös ja peab selle väljundit hindama.

Neljapäeval liigub tähelepanu ettevõtlusele ja tööelule: keskne küsimus on, kas üksikutest katsetustest saab kujundada toimiva tööviisi ning kuidas hinnata tehisaru loodavat lisandväärtust. Päev puudutab tootlikkust ja ettevõtte konkurentsivõimet, kuid konkreetne õppesisu sõltub valitud sündmusest. Tööandjale, kes kaalub töötajate õpituba, on see kõige otsesemalt töökorraldusega seotud fookus. Praktilisi töötube on siiski kavandatud kolmapäevast laupäevani, nii et tööülesandega katsetamise võimalus ei piirdu ettevõtluspäevaga.

Reede keskendub loomisele, õppimisele ja kultuurile. Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias toimuv loomevaldkondade konverents käsitleb tehisaru kasutamist loomeprotsessis ning inimese ja tehnoloogia koosloomet. Päevakavas on ka autorluse, autentsuse, intellektuaalomandi ja vastutuse küsimused. Laupäev on üle-eestiline avalike töötubade päev, mil eesmärk on tehisaru eri ülesannete lahendamisel ise proovida; just see päev sobib inimesele, kes otsib kodukohas võimalust oma tööülesandega katsetada. Pühapäevane lõpusündmus Tallinnas käsitleb tehisaru mõju inimesele ja ühiskonnale.

Avalikus töötoas saab oma ülesandega katsetada

Praktilisse töötuppa tuleb võtta kaasa oma arvuti. Töötubades saab tehisaru tööülesannete peal proovida, õppida uusi võtteid ja saada mõtteid nende hilisemaks kasutamiseks. Seetõttu on töötoa valikul oluline vaadata, millise ülesande või oskuse juurde konkreetne sündmus viib. Konverentsid pakuvad teemast laiemat arutelu, töötuba aga võimalust töövõtet ise harjutada. Üksikute töötubade täpne sisu, asukoht ja mahutavus selguvad avaliku kava ilmumisel.

Varasem põhjalik tehisaru kogemus ei ole osalemise eeltingimus. Sündmused on mõeldud erineva tasemega inimestele, nii et esmakordne katsetaja saab valida endale jõukohase töötoa ning kogenum kasutaja otsida oma tööga tihedamalt seotud teemat. Fienta kavast saab valida teema, koha ja aja ning registreeruda soovitud sündmusele. Tasuta osalemine ei anna automaatset kohta: piiratud mahutavusega töötoas võivad vabad kohad pärast registreerimise avanemist kiiresti täituda. Seda, millised töötoad toimuvad konkreetses piirkonnas, näitab avaldatav kava.

Vabatahtlik läbiviija vajab kasutuskogemust ja osalejaid

Eraisik saab Arunädalale kaasa aidata vabatahtliku töötoa, arutelu või muu õpitegevuse läbiviijana. Selleks ei pea olema professionaalne koolitaja ega tehisaru ekspert, kuid vaja on päris töökogemust tehisaru kasutamisel ning oskust seda teistele arusaadavalt näidata. Läbiviija valib ise teema ja seob selle praktiliste tööülesannetega. Töötoa kavandamisel tuleb arvestada õppijate kaasamise ning ühise raamistiku ja kvaliteedipõhimõtetega. Nii saab osaleja võimaluse midagi ise proovida.

Vabatahtlikul tuleb kavandada vähemalt üks töötuba ning leida sellele osalejad näiteks kolleegide, tuttavate või oma kogukonna seast. Liitumisvorm küsib, kuidas soovija tehisaru töös kasutab, millal ja millises piirkonnas ta töötuba teha saab ning kas sobiv tasuta ruum on olemas. Ruumipuuduse korral saab töötoa läbiviimiseks koha leidmisel abi. Läbiviijale pakutakse eelnevat veebikoolitust, töötuppa registreerimise korraldamist ning tegevuse nähtavust programmis. Vabatahtlikule tasu ei maksta, kuid liitumisega ei kaasne osalustasu ega muud rahalist kohustust.

Asutus saab valida oma inimeste või avaliku töötoa vahel

Ettevõte või asutus võib korraldada Arunädala ajal õpitegevuse oma töötajatele, liikmetele või klientidele; teine võimalus on teha koos Eesti.ai-ga avalik töötuba. Organisatsioon valib teema, leiab sobiva ruumi ja kaasab oma inimesed. Oma koolitaja või eksperdiga saab töötoa siduda organisatsiooni tööülesannetega. Kui kutsutakse Eesti.ai lepinguline koolitaja, peab õpituba olema avatud kõigile huvilistele. See tingimus mõjutab ruumi ja sihtrühma valikut.

Asutuse liitumisvormis saab kirjeldada kavandatud tegevusi ja nende sihtrühma; osalejate arvu kohta piisab hinnangust. Organisatsioonil on võimalik kutsuda Eesti.ai koolitaja või saada oma töötajatele ettevalmistus töötubade läbiviimiseks. Registreerimine korraldatakse ja tegevus tehakse programmis nähtavaks, asutus levitab infot oma võrgustikes. Avaliku osaleja jaoks saab valik konkreetseks siis, kui Fientas ilmuvad üksikute töötubade teemad, toimumiskohad ja registreerimisvõimalused.

Loe ka: