Perseverance läbis Marsil 45,22 km — rekordi tõi autonoomne juhtimine

NASA 12. oktoobri rekordiülevaate järgi jõudis Perseverance 11. oktoobril 2026 Marsil 45,22 kilomeetri koguläbisõiduni ja ületas Opportunity 45,16 kilomeetri rekordi; verstaposti tõi 91,31 meetri pikkune sõit Jezero kraatri lääneserva taga. Suure osa saavutusest tegi võimalikuks autonoomne juhtimine: kulgur saab liikudes ümbrust hinnata ja Maal määratud vahepunktide vahel ise läbitava tee leida.

Perseverance jõudis selle vahemaani umbes viie ja poole aastaga, Opportunityl kulus peaaegu 15 aastat. Vahe ei tähenda katkematut iseseisvat sõitu. Teadlased valivad uurimispaigad ja operaatorid kavandavad üldmarsruudi, kuid Perseverance ei vaja iga teele jääva kivi juures uut käsku Maalt.

Opportunity tulemuseni jõuti palju lühema ajaga

Kahe kulguri läbisõiduvahe oli rekordipäeval vaid 60 meetrit. Kõnekam on selle vahemaa kogumiseks kulunud aeg: Opportunity alustas Marsil tööd 2004. aastal, Perseverance maandus 2021. aastal. Mõlema missiooni käigus on sõidupäevad vaheldunud teadusuuringute ja peatustega, nii et aastate võrdlus ei mõõda nende rataste kiirust ega üksikute sõitude kestust.

Missioonid liikusid ka erineval maastikul ja erinevate teadusülesannete järgi. Seetõttu ei saa rekordist järeldada, kui suure osa ajavõidust andis üksainus tehniline muudatus. Ometi näitab see, mida võimaldab kulgur, mis suudab sõidu ajal takistuste ümbert teed otsida: operaatoritel tuleb lühikeste sõidulõikude asemel vähem kordi uut kohalikku rada määrata.

Rekord on koguläbisõit kulguri odomeetri järgi, mitte Jezero kraatris algus- ja lõpp-punkti vahele tõmmatud sirgjoon. See vahe on oluline ka edasise uurimistöö jaoks. Kulgur saab ühendada ühel marsruudil kaugemaid paljandeid ja teadusrühm saab otsustada, millistes paikades peatuda pikemaks vaatluseks.

AutoNav hindab maastikku sõidu ajal

Perseverance’i AutoNav teeb liikumise ajal ümbrusest pilte, koostab takistustest ruumilise kaardi ja kavandab sõidetava raja etteantud vahepunktide vahel. Kulgur on kasutanud seda süsteemi maastiku hindamiseks rohkem kui 90 protsendil läbitud vahemaast; Opportunity puhul oli autonoomselt sõidetud osa umbes viis protsenti. NASA esimene Marsi kulgur Sojourner hindas ees olevat maastikku 20 mõõtepunkti järgi, Perseverance töötleb ühe vaatlusega 600 000 punkti.

Need arvud kirjeldavad pardal tehtavate kohalike otsuste ulatust, mitte seda, et kulgur valiks ise teadusliku sihtkoha. Robotoperatsioonide asejuht Mark Maimone ütles IEEE Spectrumi intervjuus: „We want humans to keep doing long-range planning because that avoids wasting time.” Teadlased määravad eesmärgi, strateegiline meeskond valib orbiidipiltide põhjal üldise koridori ning igapäevane planeerimine ühendab selle teadusülesannetega.

Inimese ja kulguri vaheline tööjaotus tuleneb ka sellest, mida kumbki näeb. Orbiidipildilt võib märgata laiemat liivast ala, mida tasub vältida, kuid väiksem kivi võib sellel pildil märkamatuks jääda. Pardal olev süsteem hindab lähedase maastiku kuju ja leiab tee nähtavate takistuste vahelt; ette määratud keelualad hoiavad teda eemale paikadest, mille risk on ilmnenud laiemast maastikupildist.

Asukoha määramine aitab pikka sõitu jätkata

Takistusest möödumisest üksi pikaks autonoomseks sõiduks ei piisa. Perseverance hindab oma asukohta järjestikuste kaamerapiltide ja rataste liikumise järgi, kuid väikesed vead kuhjuvad. Kui asukoht muutub liiga ebakindlaks, peab kulgur hoidma suuremat vahet planeerijate märgitud ohtlike aladega ning võib sõidu katkestada, kuigi ees olev pind paistab läbitav.

NASA Mars Global Localizationi kirjelduses märgib, et süsteemi kasutati tavapärases missioonitöös esimest korda 2. veebruaril 2026: kulgur võrdleb navigatsioonikaamerate panoraami pardal olevate orbiidikaartidega ning määrab oma asukoha umbes kahe minutiga ligikaudu 25 sentimeetri täpsusega. Varasemal pikal sõidul võis asukohahinnangu viga kasvada kuni 35 meetrini. Siis tuli oodata, kuni Maal võrreldi kulguri pilte orbiidivaadetega ja saadeti järgmised juhised.

Uus asukohamäärang täiendab AutoNavi, kuid lahendab teise probleemi. AutoNav otsib kulguri lähedal ohutut rada; Mars Global Localization aitab tal teada, kus ta sellel pikemal teekonnal asub. Nii saab kulgur peatuda oma asukoha täpsustamiseks ja seejärel kavandatud marsruudil jätkata. Tarkvara on ka kohandatud Jezero kraatrist väljumisel kohatud järsemate nõlvade ja tihedama kivistiku jaoks, kus autonoomne sõit vajas vahepeal rohkem inimese juhitud planeerimist.

Jezero serval tähendab läbisõit uusi uurimispaiku

Rekordini viinud sõidu ajal liikus Perseverance läbi Lac de Charmes’i piirkonna Idubi poole, Jezero kraatri lääneservast väljaspool. Seal uurib teadusrühm väga vana maastikku ja otsib võimalikke jälgi muistsetest hüdrotermilistest süsteemidest. Pikemad sõidulõigud toovad ühel missioonil käeulatusse rohkem eri päritolu kivimeid, mille seast valida vaatluste ja proovivõtu sihtmärke.

Perseverance on jõudnud kunagiselt järvepõhjalt jõedelta kaudu kraatri servale ning kogunud sellel teel kivimi- ja pinnaseproove. Missiooni esimene pikendus algas oktoobris ja peaks jätkama kraatriserva uurimist ligikaudu 2028. aasta lõpuni. Pärast Lac de Charmes’i on kavandatud teekond mööda kraatriserva lõunasse Rainbow Fallsi suunas, kus kulguri võime pikemaid lõike iseseisvalt läbida määrab, kui palju uusi paljandeid teadusrühm jõuab uurida.